võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks tekivad valu ja muud vaevused. Sundasendite ja Sundliigutustega koormame skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku. Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi. Tekivad jalgade verevarustuse häired. Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks.
orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud tööd Psühholoogilised ohutegurid · Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt Töölaad: öötöö; kuvariga töötamine Muu ohutegur või töölaad, mida ei ole
9 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 26 «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja sundliigutustega seotud tööd. · Määrus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Tööandja peab tutvustama töötajale õigeid ergonoomilisi asendeid. · Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Tööandja ülesanded: · Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja · töötamiskohta, arvestades: · töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
ühekülgne töö ja tähelepanu hajub. tekkida oma töös meeleolulangust, *Leida *Depressiooni, vaheldusrikkamaid *Stressi ülesandeid Sundasend *On võimalus III *Võib põhjustada *Puhkamiseks sundasendite lihaspingeid kaela-, tegeleda dünaamilise tekkimiseks õlavöötme ja alakeha tegevusega *Pidev töö ühes või piirkonnas. (soovitavalt piiratud asendites *Võib tekkida liikumisega, *Ebamugav asend liikumisvaegusest võimlemisharjutused)
epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja - liigutustega seotud tööd Psühholoogilised ohutegurid • Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt Töölaad: öötöö; kuvariga töötamine
annaabi.ee 
