veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks
kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks
3 südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne vererõhk oleneb südame löögimahust ja südame kontraktsiooni sagedusest. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolset vererõhku mõjutavad vasaku vatsakese löögimaht, suurte arterite summutusfunktsioon ja arterite omadused, millest sõltub rõhulainete levimine ja tagasipeegeldumine. Kuna lastel on arterid elastsed, siis peegeldub rõhulaine tagasi aorti diastolis, koronaarverevoolu ajal. Täiskasvanutel, eeskätt eakatel kellel veresooned on jäigastunud, jõuab peegeldunud rõhulaine ülenevasse aorti aga juba süstolis, põhjustades süstoolse vererõhu tõusu ja diastoolse vererõhu langust. See on nn kaudne patofüsilooogia mehhanism, isoleeritud süstoolse vererõhu tõusu korral
Adrenaliin,noradrenaliin Parasümpaatilised kiud-pärssiv toime(aeglustab erutuse teket,diastol pikeneb) Uitnärv, atsetüülkoliin 32. Vereringeosad ja nende ülesanded. Vereringeosad: Aort- * Elastne, paksu seinaga,sileda sisepinnaga * Jaguneb väiksemateks arteriteks(45 000) * Voolukiirus 33 cm/sek * Keskmine rõhk 100 mm/Hg * Silelihaseid reguleeritakse närvisüsteemi abil * Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit)
vahel. Kapillaarid ühinevad veenuliteks, need omakorda väikesteks veenideks, mis ühinedes moodustavad suuremaid veene. Kahe suure õõnesveeni kaudu jõuab veri tagasi südame paremasse kotta. Vereringeosad: Aort- * Elastne, paksu seinaga,sileda sisepinnaga * Jaguneb väiksemateks arteriteks(45 000) * Voolukiirus 33 cm/sek * Keskmine rõhk 100 mm/Hg * Silelihaseid reguleeritakse närvisüsteemi abil * Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg
valkude osmootse rõhu summa vereplasma valkude osmootse rõhu ja koevedelike hüdrostaatilise rõhu summa. Veresooned: arterid, arterioolid, veenid, veenulid, kapillaarid 1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes kõige suuremv oolutugevus. Neil on summutusfunktsioon – rõhulaine ’’silumine’’ ühtlasemaks voolamiseks. Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2. arterioolid – arterioolid ehk ’’takistusveresooned’’. Väike valendik ja paks muskulaarne sein suurendavad vooalamistakistust. Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone
annaabi.ee 
