tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt piisab selleks mõnest tillukesest august summuti madalamas osas. Või siis pikemast sõidust, mis summuti täies pikkuses üles soojendab ja vee sealt auruna välja viib. 5. Loetlege põhjusi (koos selgitavate näidetega), mis kiirendavad tõrgete tekkimist!
tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt piisab selleks mõnest tillukesest august summuti madalamas osas. Või siis pikemast sõidust, mis summuti täies pikkuses üles soojendab ja vee sealt auruna välja viib. 5. Loetlege põhjusi (koos selgitavate näidetega), mis kiirendavad tõrgete tekkimist!
sissepääsu mootorisse. Sellisel juhul tuleb piloodil kasutada alternatiivõhuallikat, mis võimaldab mootori eesotsast sissevoolu õhu ümbersuunamist mootori kapoti alla, kus jäätumise oht puudub. l lVäljalaskekollektor Mahtuvuslikud kasutegurid ( , , , ) ei sõltu ainuüksi sisselaskesüsteemi, vaid ka väljalaskesüsteemi ehitusest. Kaasaja mootorite väljalaskegaasid koondatakse kollektoris ja suunatakse edasi müra vähendamiseks summutisse ning sealt edasi keskkonda. Kollektorid valmistatakse korrosioonikindlast valuterasest. Summutid ehitatakse topelt korpustena. Peakorpuse sees on õhusoojenduskorpus, mis toodab sooja õhku kabiini ja karburaatori kütteks. Õhusoojenduskorpus omab soojenduspinna suurendamise eesmärgil palju mügarikke. Väljalaskekollektori konstrueerimisel tuleb arvestada, et kollektori ja summuti väljalaskesüsteemi
Karburaatoriga toitesüsteem aga ei suuda mootori koormuse muutumisel moodustada täpselt vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu summutisse, mis vähendab gaasi järsust paisumisest tingitud müra. Katkisest väljalasketorustikust võib mürgist heitgaasi tungida auto sisemusse. Katalüüsmuunduriga autodel järelpõletatakse heitgaasi katalüsaatori abil, mis aga ei neutraliseeri täielikult Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 1 vingugaasi. Sellepärast ei tohi lasta mootoril- loomulikult ka katalüüsmuundurita auto omal-
Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale (27-30°, olenevalt saemargist 2,8-3,4 mm enne ü.s.s.), süütab süüteküünlalt antav elektrisäde küttesegu. Teisel taktil hakkab kolb gaasirõhu mõjul liikuma alla. Kui väljalaskeava avaneb, algab heitgaasi väljalase summutisse. Väljalaskeava avanemisel langeb rõhk silindris kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud
lambiga põletades, kuna summutinõgi sisaldab peale tahma ka põlemata õliosakesi ja kütuse jääke. - 5) vesi kütuses. Veepiisad takistavad kütuse läbipääsu Nõge võib lahti leotada ka keemiliselt, käsutades selleks düüsidest ja talvel külmudes sulevad juurdevoolu täieli- kult. järgmist segu: l l vett, 25 g seebikivi, 33 g söögisoodat ja 8,5 g rohelist seepi. Segu kallatakse summutisse ja selle kesta kuumutatakse leeklambiga kuni 90 °C ning lastakse seista 2 . . . 3 tundi. Pärast seda pestakse summutit kuuma Süüteseadmete hooldamine ja rikked veega. Toitesüsteemi peamised rikked ja nende kõrvaldamine. Süüteseadmete korrasoleku kontrollimine. Kõrgepinge- Toitesüsteemi rikked avalduvad vale koostisega küttesegu voolu olemasolu kontrollimiseks akusüüte puhul lülita - moodustamises
Praktika on näidanud, et tihti on viletsa mõõtetulemuse põhjuseks ajapikku kokku kogunenud liigne tahm mis on sadestunud turbosse ja katalüsaatorisse ja mujalegi. Turbomootoril võib suitsususe probleemiks olla heitgaaside vähene liikumiskiirus. Kuna korras turbo pöörleb kiirusega kuni 170 000 p/min siis turbo seintele ladestunud tahma poolt tehtud väiksemgi takistus ei lase turbiinil pöörelda ettenähtud kiirusel. Samuti heitgaasi- torustikku, katalüsaatorisse, resonaatorisse ja summutisse kogunenud tahm ei lase mootori max. pööretel väljuvatel heitgaasidel liikuda normaalkiirusel. Mootor ei saa vajalikku kogust õhku ja siit ka kõrgendatud tahmasisaldus mõõdetud heitgaasides. Seega kui autol on eeldatavalt talutav kütus ja kõik muu korras aga mõõtetulemus jääb pidevalt napilt suurem lubatust siis oleks õigem teha vahetult enne tehnoülevaatust "puhastussõit". Olen isiklikult soovitanud autoomanikel
annaabi.ee 
