Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta,
nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse. l Karburaatori küte Kütuse aurustumiseks vajalik soojus saadakse õhust ja karburaatori küttest. Õhk sisaldab madalal temperatuuril piisavalt niiskust ja jääd ning puuduliku karburaatori eelsoojenduse korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt.
töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus. 2) Lahja küttesegu- Mootor on jõuetu,veab tõukeliselt,kuumeneb üle,karburaator turtsub. Põhjus: Peadüüs ummistunud.Bensiini vähene pumpamine karburaatorisse.Bensiini tase madal.Sõel umbes 3)Rikas küttesegu- Väljalasketorust tule musta suitsu, paugud summutis, suur bensiinikulu,mootoril võib olla vähe jõudu. Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur. Ehitus:Trummelpidurid või ketaspidurid(trummel puudub). Pilet 15. 1. Auto elektrivooluallikad Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V )
ning lastakse nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse. Kütuse aurustumiseks vajalik soojus saadakse õhust ja karburaatori küttest. Õhk sisaldab madalal temperatuuril piisavalt niiskust ja jääd ning puuduliku karburaatori eelsoojenduse korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt.
Sõltuvalt mootori töörežiimist (suured või väikesed pöörded, tühikäik, koormus) vajatakse teistsuguse koostisega küttesegusid. Neid eristatakse 4: 1. Rikas küttesegu – 1 kg bensiini kohta tuleb vähem kui 12,5 kg õhku. Selline segu põleb aeglaselt, silindri seinad puutuvad kaua leegiga kokku ja mootor kuumeneb liigselt; mootori võimsus väheneb ja kütusekulu suureneb. Tunnusteks on heitgaaside tume värvus ja paukumine summutis (põlemata segujääkide süttimine hõõguvatest tahmaosakestest). 2. Rikastatud küttesegu – 1 kg bensiini kohta 12,5…13,5 kg õhku. Selline segu põleb kõige kiiremini, saadakse mootori suurim võimsus töötamisel. Sellist segu nimetatakse ka võimsusseguks. Õhu puudujäägi tõttu ei põle segu täielikult ja kütusekulu suureneb 20…25 %. 3. Lahjendatud küttesegu – 1 kg bensiini kohta 16,5…17,2 kg õhku. Võike õhu
dustega küttesegusid: rikas, rikastatud, lahjendatud ja lahja. Rikas küttesegu erineb teoreetilisest märksa väiksema õhuhulga poolest, s. o. l kg bensiini kohta tuleb õhku vähem kui 12,5 kg. Segu põleb aeglaselt, silindrisei-- nad puutuvad kaua leegiga kokku ja mootor kuumeneb liigselt. Aeglane põlemine vähendab mootori võimsust ja suurendab kütusekulu. Rikka küttesegu tunnused on heit- gaaside must värvus ja paukumine summutis (põlemata segu jääkide süttimine hõõguvatest tahmaösakestest). Rikastatud kütteseguks nime tatakse segu, kus l kg bensiini kohta tuleb 12,5... 13,5 kg õhku. See segu põleb võrreldes teiste seguliikidega kõige kiiremini. Kuna mootori suurim võimsus saadakse, töötamisel rikastatud kütteseguga, nimetatakse seda ka võimsusseguks. Tingituna õhu puudujäägist ei ole segu põlemine päris täielik ja seetõttu suureneb kütusekulu (ca 20... 25%).
annaabi.ee 
