Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"summutiga" - 10 õppematerjali

Õhusaaste
11
ppt

Õhusaaste

põhjused · Autode heitgaasid · Vabrikud · Katlamajade suits · Sünteetilised värvid või lehkavad kattematerjalid · Suitsetamine · Aerosoolid · Müra · Kemikaalid · Osoonikihti lõhuvad kõrgel lendavad lennukid Ka müra võib olla saastaja · Palju müra on tööstusettevõtetes. · Müra püütakse vähendada. · Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklappid. · Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutiga. · Autode müra leviku vähendamiseks kiirteedelt elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed · Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
Wankelmootor
1
doc

Wankelmootor

keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. Kahe süüteküünla vajalikkust ma juba selgitasin - et segu põleks ühtlasemalt. Leegi levimine võtab aega. See ongi peamine töötakt - segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja

Varia → Kategoriseerimata
56 allalaadimist
James Bondi autod
16
doc

James Bondi autod

Uuena maksis Vanquish 230 000 dollarit. Seda muidugi ilma Q-täiustustega, mis sisaldas ka maskeerumissüsteemi. Auto spetsifikatsioonid:  Mootor: V12 5 935 cm3  Võimsus: 330 kW  Pöördemoment: 540 Nm  Kaal: 1 835 kg [4] Foto 2: Aston Martin V12 Vanquish [5] 2.3 Aston Martin DBS V12 Filmist Casino Royale ja Quantum of Solace. Sel ei ole erilisi täiustusi, kuid kindalaegas sisaldab summutiga Walther P99t ja mõnda meditsiinilist varustust, kaasaarvatud ka defibrillaator, mis tõenäoliselt asub kõrvalistuja istme all nagu oli see filmis Goldfinger.[1] Auto spetsifikatsioonid:  Mootor: V12 5 935 cm3  Võimsus: 380 kW  Pöördemoment: 569 Nm pööretel 5750  Kaal: 1 695 kg [6] Foto 3: Aston Martin DBS V12 [7]

Auto → Auto õpetus
10 allalaadimist
Arvuti mängud
11
doc

Arvuti mängud

7 2. Vähemtuntud mängukategooriad 2.1. Stealth ehk hiilimismängud Hiilimismängud põhinevad suuresti märulimängud, kuid siin ei tule mängijal mitte vastasele säru teha, vaid ettevaatlikult nende taha hiilida ja siis nad surmata või lihtsalt neist oskuslikult mööda hiilida ja oma sihtmärgini jõuda. Mängijal on kasutada tavaliselt poomisnöör, nuga, muukraud, paar C4 ja summutiga relv. On ka FPS-laadseid hiilimismänge, mille vaade on tavalistest stealth mängudest teine. Tavalised stealth mängud on kolmanda isiku vaatest ehk siis peategelase kõrgemal kui peategelase pea ja tema selja tagant. Hiilimismängudele kuulsust on toonud sellised mängud nagu Splinter Cell, Metal Gear ja Thief . 2.2. Survival horror Survival horror on lühidalt öeldes ellujäämisel põhinev õudusmäng. Survival

Informaatika → Arvuti õpetus
39 allalaadimist
Arvutimängude referaat
12
doc

Arvutimängude referaat

Arvutimängud 3. Vähemtuntud mängukategooriad 3.1. Stealth ehk hiilimismängud Hiilimismängud põhinevad suuresti märulimängud, kuid siin ei tule mängijal mitte vastasele säru teha, vaid ettevaatlikult nende taha hiilida ja siis nad surmata või lihtsalt neist oskuslikult mööda hiilida ja oma sihtmärgini jõuda. Mängijal on kasutada tavaliselt poomisnöör, nuga, muukraud, paar C4 ja summutiga relv. (1) On ka FPS-laadseid hiilimismänge, mille vaade on tavalistest stealth mängudest teine. Tavalised stealth mängud on kolmanda isiku vaatest ehk siis peategelase kõrgemal kui peategelase pea ja tema selja tagant. Hiilimismängudele kuulsust on toonud sellised mängud nagu Splinter Cell, Metal Gear ja Thief . (1) 3.2. Survival horror

Informaatika → Informaatika
95 allalaadimist
SOOJUSJÕUSEADMED
34
docx

SOOJUSJÕUSEADMED

plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. See ongi peamine töötakt – segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Vankelmootoril on kaks süüteküünalt kütuse segu ühtlasemaks põlemiseks, sest põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga. Lisaks puuduvad vankelmootoril klapid. [1] 12  Kütuse ja õhu segu sisenevad mootorisse. [2]  Kütusesegu surutakse kokku. [2] 13  Kütuse segu süüdatakse ning rootor hakkab liikuma. [2] 14

Energeetika → Soojusjõuseadmed
17 allalaadimist
Elektrimõõtmised
27
docx

Elektrimõõtmised

Mõnel mõõtemehhanismil on spiraalvedru ettenähtud, mitte ainult vastumomendi tekitamiseks vaid ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse. Sellised mehhanismid on tundlikud ülekoormuste suhtes, sest vedru deformatsiooni tulemusel, rikneb mõõteriist. Ülekoormused võivad tekkida vale mõõtepiirkonnaga mõõtmisel või mõõteriista vale ühendusviisi korral. Vältimaks seieri võnkumist mõõtmise algushetkel, varustatakse mõõteriist summutiga. Tänapäeval hakkavad elektromehaanilised mõõtemehhanismid jääma tahaplaanile, sest nende valmistamine on keerukas ja tülikas käsitöö. Seega on nende hind võrreldes digitaalsetega kordades suurem. Elektromehaaniline Elektromehaaniline Elektromehaaniline voltmeeter, ampermeeter, vattmeeter, allikas: allikas:

Energeetika → elektrimõõtmised
33 allalaadimist
Metsatulekahjud
16
docx

Metsatulekahjud

Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida. Ka neil juhtudel on süüdlaseks inimese lohakus. Väga vähe tulekahjusid on alguse saanud looduslikel põhjustel ehk siis pikselöögist. Metsatulekahjude tekkepõhjused on aastaajati erinevad: · Varakevadel värske rohu kulust läbikasvamiseni on peamine põhjus hooletu kulu

Metsandus → Metsakaitse
12 allalaadimist
Metsatulekahjud Eestis
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

53 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 103. 54 A Primer of Conservation Biology. Primack, R. B. Lk 254. 55 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus . Lk 104. 56 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. see tähendab kustutamata suitsuotsa või tiku mahaviskamist. Veduri rikkest räägivad piki raudteed seeriana puhkenud põlengud. Sarnased tulekahjud piki metsateid lubavad oletada, et sealt sõitis läbi korrast ära summutiga traktor või auto. Kulutulekahjudel tehakse vahet kuluheina mõjuva põhjuseta süütamise ja põllumajandusliku kulupõletamise vahel. Esimest neist käsitletakse pahatahtliku tegevuse või hooletusena, teine on tootmistegevusest põhjustatud õnnetus. Tulekahjud, mis saavad alguse heakorra parandamiseks ettevõetud kulupõletamisest võidakse samuti vaadelda hooletusena. Looduslikest teguritest on suurim metsade ohustaja äike. Eestis puhkeb metsatulekahjusid sellest harva

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun