informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased Ööpäevarütmid-maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talituses
puhul • Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. • Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. • Toiduallergia • GM umbrohi • GM kahjurid • Igal organismil on oma genoom • Väheneb looduslik mitmekesisus • GM toit avaldab olulist mõju viljakusele, maksa funktsioonide häirimisele GMO - OHUD • Otsene • Koheselt ilmnev • Mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, • Summeeruv • Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. • Kaudse mõju : kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas vaesestub. • Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. • Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel • Kumulatiivne oht ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad,
ohutust tõendav riskianalüüs. 4 Vändra Gümnaasium Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Venemaal leidis kinnitust, et geneetiliselt muundatud toit avaldab kahjulikku mõju närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks.
Ohu määratlemise juures tuleks küsida kahte küsimust mida me kardame, et juhtub? Ning teiseks mis seda põhjustab? Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist
(Turve, Koppel, Eek, Levandi 2008, lk 7) Ohu määratlemisel on esimeseks sammuks kindlaks teha GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimesele või keskkonnale kahjulik mõju. Geneetiliselt muundatud organismi oht võib olla näiteks tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. (Turve jt 2008, lk 8) Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Otseseks ohuks võib nimetada mürgitust. Kaudne oht võib aga ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks peetakse aga ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kuid mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel. (Turve jt 2008, lk 8) Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. See ei pruugi olla keskkonnale või inimtervisele kahjulik, kuid
ükskeelsetel (monolingvaalidel). Hakuta (1986) tegi sellealastest uuringutest ülevaate ja leidis, et nende tulemused on üsnagi vastuolulised ning järeldas, et usaldusväärsed andmed on olemas ainult selle kohta, et tasakaalustatud kakskeelsetele, kes oskavad mõlemat keelt ligikaudu võrdselt ja kes pärinevad keskklassi perekondadest, annab kakskeelsus ainult eeliseid. Muudel juhtudel kaasnevad eelistega ka miinused. Cummings (1976) väidab, et kakskeelsus võib olla aditiivne (summeeruv) või subtraktiivne (lahutuv). Esimesel juhul liitub hästi omandatud esimesele keelele teine. Teisel juhul asendavad teise keele elemendid esimese omi ja kumbki keel pole täisväärtuslik. Cummings oletas, et summeeruv kakskeelsuse vorm tekitab tunnetuslike funktsioonide arenemise, lahutuv vorm aga nende taandarengu. Siin võib olla tegemist läveefektiga: Kakskeelsuse positiivse mõju avaldumiseks peab inimesel mõlema keele oskuse tase võrdlemisi kõrge olema. Madala sotsiaalmajandusliku
annaabi.ee 
