22. A wide assortment of tools ..............................lai valik vahendeid 23. Account - .............................................................konto 24. Accounting - .......................................................raamatupidamine 25. Acquire ............................................................omandama 26. Actual money multiplier ..................................tegeliku raha multiplikaator 27. Add-on loan rate method .................................summeerimismeetod 28. Adjustment .......................................................kohandamine, kohandumine 29. Advertaisment - ..................................................kuulutus, reklaam 30. Advertising hype ..............................................jõuline reklaamimine 31. Advertising's public nature ..............................reklaami avalik loomus 32. Affliction ..........................................................kannatus 33. Aggregate demand ........................
Meetod on sobiv kasutamiseks kui talla all asuv kiht on suhteliselt õhuke ja sügavamal on tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E Summeerimismeetod Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge σ´pz = αqt , kus α - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q – dγ´d - tihendav pinge talla tasapinnas; Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni
..40 vajum keskpunkti vajumist 85% suhteliselt väike a)Hetkeliselt koormuse m Uuringu sügavus 6. Kuidas käib summeerimismeetodil suurenemisega kaasnev nihkedeformatsioonist · Ehitise vundamendi all 1..5B vundamendi vajumi arvutus? (kujumuutusest) tingitud vajum. Pinnas ei tihene · Vaivundamendi all 5m; 5d+5m Summeerimismeetod on vähem range kui ja veesisaldus ei vähene b)Arvutada võib tavaliste · Süvendite korral t+5m elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: vajumisarvutuste seostega kasutades Nõrkade pinnaste esinemisel peab need läbima Pinge jaotus kihilises pinnases on sama deformatsioonimooduli asemel elastsusmoodulit, täies ulatuses Uuring peab hõlmama kõiki
põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum; B - vundamendi laius; q surve vundamendi talla all; qy pinnase roome piir. 25. Summeerimismeetod. Seletage lahti nurgapunktide meetod ja selle kasutuskohad. Summeerimismeetod - Idee jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise
tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E 4.3.2.2. Tavaline summeerimismeetod See meetod põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on - pingejaotus tegelikult kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis; - pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest; - pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. See meetod on universaalne, kuna lubab arvutada pinnast, mille kihid on erineva kokkususrutavusega ning võtta arvesse naabervundamentide mõju. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1
Erinevate deformatsioonimoodulitega pinnasekihtide esinemisel ei ole valemite tuletamisel kasutatud eeldused enam kehtivad ja ligikaudsegi tulemuse saamiseks peaks kasutama mingit keskmist E väärtust. Selle määramine lihtsa aritmeetilise keskmisena ei ole mõeldav, kuna sügavamal asuvate kihtide mõju on väiksem, kui vahetult vundamendi talla all asuvatel kihtidel. 7.4 Summeerimismeetod Summeerimismeetodi idee on lihtne jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile.
Horisontaalsuunas Nurgapunkti vajum on kaks korda väiksem keskpunkti vajumist ja täiendavate teguritega valemi igas pikkusega L lõigu kaal on P=HL. koormatud pinna keskmine vajum on ligikaudu 85% sellest. liikmes. Balla lahenduse puhul koosneb lihkepind sirgetest ja ringi osast Lihkepinnale mõjuvate normaali ja puutujasuunaliste komponentide 3.3 SUMMEERIMISMEETOD Idee jaotada vundamendi talla alla jääv (joon. 4.14). Erinevalt suurused avalduvad nagu teistegi lahenduste puhul: N=Pcos=HLcos pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvut neis kihtides pinged, pingete teistest lahendustest ei sõltu kandevõimetegurid ainult ja T=Psin=HLsin.