võnketsentri ja omab geomeetrilise vormi,mille inertsmoment on standartne.Füüsikalise pendli harmoonilise võnkumise võrrand on analoogiline matemaatilise pendli võrrandiga ¨+mgasin=0 ning ¨+mga/1=0 Kui on tegemist homogeense vardaga,mille mass on m,pikkus l ning võnketsentre vaheline kaugus on a. Analoogiliselt matemaatilise pendli juhuga: +0²=0 0²=mga/l ja T-2=2(l/mga) 1.5.4.Sumbuvad võnkumised Tegemist on elastsusjõu mõjul sumbuvalt võnkuva süsteemiga.Sumbuvuse põhjustab keskkonna takistusjõud: f ¯(t-all)=-rv ¯ v-võnkuva keha kiirus r-keskkonna takistustegur Liikumist kirjeldab vektorvõrrand: ma ¯=-kx ¯-rv ¯ mx¨=-kx-rx T=2/(0²-²) x=a0*e^(-t)*cos(t+) Q-hüvetegur Q=/=N(e-all) N(e-all)= /T=l/ 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas 1.6.1.Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega.
geomeetrilise vormi,mille inertsmoment on standartne.Füüsikalise pendli harmoonilise võnkumise võrrand on analoogiline matemaatilise pendli võrrandiga ¨+mgasin=0 ning ¨+mga/1=0 Kui on tegemist homogeense vardaga,mille mass on m,pikkus l ning võnketsentre vaheline kaugus on a. Analoogiliselt matemaatilise pendli juhuga: +0²=0 0²=mga/l ja T2=2(l/mga) 1.5.4.Sumbuvad võnkumised Tegemist on elastsusjõu mõjul sumbuvalt võnkuva süsteemiga.Sumbuvuse põhjustab keskkonna takistusjõud: f (tall)=rv vvõnkuva keha kiirus rkeskkonna takistustegur Liikumist kirjeldab vektorvõrrand: ma =kx rv mx¨=kxrx T=2/(0²²) x=a0*e^(t)*cos(t+) Qhüvetegur Q=/=N(eall) N(eall)= /T=l/ 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas 1.6.1.Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega. v= V= /T
Luige luulekogu " Elujoon", mis hõlmab endas autori luuletusi mitmetekümnete aastate vältel. Kõrvale on pandud ka noore kirjanduskriitiku Rolf Liivi arvamust. "Elujoon" on autori valik oma luuleloomingust läbi aastate 1962-1997. Need tekstid, nagu ta on väitnud ühes intervjuus, tundusid just sel hetkel 2005. aastal kõnekad ning meeldisid kõikidest kõige enam. "Luulekogumiku minupoolseks pealkirjas võiks olla ,,Kus on kurva kodu?", kuna luuletekste läbistab kurblik, sumbuvalt nukker alatoon. Samas kirgastab paljusid tekste lume sära ja heledus, mis samastuvad luuletaja jaoks aja kulgemise, elu raugemise ning iga eestlase-põhjamaalase jaoks tuttava kevadeootusega. Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule, kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K. Väli
· Üldist võnkumistest, harmoonilised võnkumised. o Võnkumisteks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. o Mittesumbuv võnkumine kui võnkumise ulatus protsessi käigus ei muutu, nimetatakse võnkumist mittesumbuvaks. o Omavõnkumised e vabad võnkumised. Välismõju on ühekordne, süsteem võngub iseseisvalt, idealiseerimata juhul sumbuvalt. o Sundvõnkumised toimuvad muutuva välisjõu toimel nt puuladva võnkumine tuule mõjul. o Ise- ehk autovõnkumised võnkuv süsteem reguleerib ise sobivalt välismõju toimimist nt ,,pommidega" kell. o Kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. o Harmooniliteks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on
avaldis. Jõuõlaks on siin jõu rakenduspunkti e. raskuskeset läbiva jõu mõjusirge ja võnketsentri vaheline kaugus. Kui hälve tasakaaluasendist on kaldenurk ja raskuskeskme kaugus võnketsentrist on a, siis raskusjõu moment on M=mga. Harmoonilise võnkumise üldkuju + 02 = 0, siis 02 = ja võnkeperiood T= = 1.5.4. Sumbuvad võnkumised: Olgu meil tegemist elastsusjõu mõjul sumbuvalt sõnkuva süsteemiga, nt vendrupendliga. Sumbuvuse põhjustab keskkonna takistusjõud VALEM 1. Paneme kirja koormisele, massiga m, mõjutavad jõud. Võnkumise alghälvet põhjustab jõud VALEM 2, elastsusjõud VALEM 3 ja keskkonna takistusjõud on liikumise suunale vastupidise orientatsiooniga.Liikumist kirjaldab siis vektorvõrrand VALEM 4. Asendame vektrovõrrandi skalaarsega, arvestades, et liidetava
pidevalt. Amplituudi kahanemine on ruumis. Seda nähtust nimetataksegi eksponentsiaalne, s.t. hälve muutub lainetuseks. Keskkonna osa, milles seaduspärasuse järgi võnkumine sumbuvuse tegur on aja pöördväärtus, mille algselt tekitati, nimetatakse laineallikaks. vältel amplituud kahaneb e = 2,72 korda. Sõna "lainetus" tuleneb sellest, et seoses 2.Tegemist on elastsusjõu mõjul sumbuvalt võnkumise levimisega on keskkonna osade võnkuva süsteemiga.Sumbuvuse põhjustab hetkeline asetus laineline. Kõik keskkonna takistusjõud: keskkonnaosakesed f ¯(t-all)=-rv ¯ ei võngu samas faasis. Laineallikast kaugemal asetsevatesse punktidesse jõuab v-võnkuva keha kiirus võnkumine hiljem. Seal korratakse allika
annaabi.ee 
