amplituud tuleb valemist 2 Sumbuvad võnkumised Harm võnkumiste võrrandi tuletamisel oletasim, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalselt eksisteerival süsteem esineb ka takistusjõud, mille mõjul süsteemi energia kahaneb. Kui energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, 2 hakkavad võnkumised sumbuma. Arvutatakse valemi järgi T = . -2 2 0 Sundvõnkumised Sundvõnkumisteks nimetatakse võnkumisi, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul
See on füüsikalise pendli redutseeritud pikkus. T=2l/g Mat pendel võngub harmooniliselt väikeste võngete korral. 15. SUMBUVAD VÕNKUMISED: Harmooniliste võnkumiste võrrandi tulemusel oletasime, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas mõjuvad vaid keskkonnatakistus ja kvaasielastsusjõud. Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus ma=-kx-rx' /m a+(k/m)x+(r/m)x'=0
*Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD: staatiline (olema, kuuluma, koosnema, kestma) dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema). Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema) momentaanne. Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4. Verbi sisemine ASPEKT: piirivõimaluseta - verbitähendus ei eelda lõppu (vulisema, kestma) piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid (seisatama, lõppema, ärkama, murduma) ja osa kontinuatiive (ehitama, kirjutama, minema). 9
Võimaldab punkt-punkt ühendust ja jagatud kanaleid. Kasutab HUB’e. Poin-to-point linkides täisdupleks kiirusega 1 Gbps. 5-4-3 nõue- 5 segmenti, 4 repeaterit, 3 hosti. Kui teeme etherneti kaabli lubatust pikemaks siis ta ei tööta stabiilselt. Paketi Põrge ei jõua saatjani tagasi muidu. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid Jaotur (HUB): Füüsilise kihi seade Signaali võimendi, ehk võimendab signaali mis kaablis sumbuma hakkab. Ühendab omavahel LAN segmente, mis võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad ehk tugevdada signaali Võtab biti vastu ja annab edasi väljundportidesse. Erineva kiirusega porte tema külge ühendada ei saa. Ta töötab 1 biti kaupa. Täiendavad võimalused: kui 1 võrgusõlm hakkab võrku mingit müra genereerima lülitab ta selle võrgusõlme välja sellest võrgust.
kaablit. Vastavalt sellele on füüsiline kiht ka erinevate standarditega kaetud. Esimene tuntud Etherneti oli 10 Mbit/s Ethernet, kus oli kasutuses jäme koaksiaalkaabel. 10Base2 10 Mbit/s ning 200m maksimaalne kaabli pikkus ühel segmendil. Etherneti puhul kehtis selline reegel 543 ehk 5 segmenti võis repiiteritega olla ühendatud ehk 5 segmenti, 4 repiiterit ja kolmes segmendis võisid olla arvutid. Repiiter Füüsilise kihi seade, mis võtab sumbuma hakkava signaali vastu ja teeb sellest taas korraliku signaali. Sellel on üks sisend ja üks väljund. Tänu sellele on võimalik kaablit pikendada. 543 reegel ütles, aga et 5 segmenti ehk maksimaalselt 5 x 200 = 1000m oli maksimaalne kaabli pikkus 10Mbit/s Etherneti puhul. Teisena hakati kasutama tähttopoloogiat, kus oli kasutusel hub ehk jaotur. Jaotur on füüsilise kihi seade ehk sisuliselt mitmepordiline repiiter. See on nähtamatu seade ning tal ei ole aadressi
annaabi.ee 
