lõpul. • Taimed lõigatakse maapinnast 5...6 cm kõrguselt. • Kuivatamine on keeruline. • Kuivatatud taimi saadakse 100...150 g/m². • 1000 seemne mass 1...1,6 g. • Seemnete idanevus säilib 4...5 aastat. 20. SALATKRESS • Lad. Lepidium sativum Botaaniline iseloomustus • Ristõieliste (Brassicaceae) sugukond • Üheaastane rohttaim. • Pärit Kesk- ja Lähis-Idast. • Õied valged, õitseb maist juulini. • Juurmised lehed sulgjagused, ülemised lehed lõhestumata, lineaalsed, teravad. • Varred lihtsad või harunevad. • Kasvatatakse laia-, kitsa- ja käharlehist vormi. Kasvatamine • Väga kiirekasvuline taim. • Tõusmed tärkavad 3...4 päeva pärast. • Peenrasse külvatakse varakevadest kuni juuni alguseni iga 10 päeva tagant. • Ridade vahekaugus 10 cm. • Saaki saab juba teisel nädalal. • Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat, seemned idanevad nii
fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia% 20crassifolia%20IMG_1237.html) 16 Joonis 13. Kaheleheline bergeenia 17 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: haruline lursslill (Cimicifuga ramosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 200 cm kõrgune, põõsas kuni 60 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas Lehed: kinnituvad ühekaupa, kahe või kometised sulgjagused, hambulised Õied või õisikud: Õied valged, väikesed, mee lõhnaga, mis on kogunenud pikkadesse küünlataolistesse õisikutesse, õisikud kuni 80 cm pikkused Õitsemine: juuli-september Liigi eritunnused: kahjurid ja haigused praktiliselt puuduvad, kasvamine aeglane Kasvukoha nõuded: niiske, toitaineterikas, poolvarjus või päikesepaisteline, tuulte eest varjatud Kasutamine haljastuses: üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel kõrgemas rindes Joonis 14
• Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga, kerged, rikkad, neutraalsed, või nõrgalt leeliselised, mõõdukalt niisked, või kuivad mullad. Eelistatumad on mustmullad kõrge kaltsiumkarbonaadi sisaldusega. Erinevalt teistest liikidest omab pikemat suvist puhkeperioodi. VALGEÕIELINE POJENG - PAEONIA LACTIFLORA • kolmetiselt jaguste
viljad pruunid lopsakad sarikõisikud roheline, punased õisikud pikad punased õisikud kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes heleroheline, valged kuni sarikõisikutes erisuuruste roosakasvalged õied kroonlejtedega õied hallikas, õied dekoratiivsuseks taime määrdunud-valged hallikas üldmulje silmapaistvad tupplehed, sulgjagused lehed, hästi roheline, sinised õied arenev ja lehistunud vars hallikarvane, õied violetjassinakas, roosad dekoratiivsed või valkjad hõbedakarvased lehed hallikasroheline, õied kahvatusinised pikad dekoratiivsed õisikud tumeroheline, dekoratiivne lehestik, valkjaskollased õied väikesed kerajad õisikud hall-siidviltjas dekoratiivne lehestik roheline, roosakaslillad rohkearvulised õied ning
Eestisse on ta sisse toodud kultuurtaimena. Levinud tugeva inimmõjuga aladele, kasvab ravimtaimede kasvatamisaedade lähedal, teeservades. Üheaastane, korvõieliste sugukonnast. Ta haruneb põõsjalt ja kasvab 20-50cm kõrguseks. Kummel õitseb kogu suve. VARS - Vars on püstine või alusel veidi tõusev, enamasti juba alusel harunenud LEHT - Enamasti rootsutud lineaalseteks kuni niitjateks hõlmadeks jagunenud lihtlehed, sulgjagused, enamasti kaheli-, harva isegi kolmelijagused. Hõlmade tipp on sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus 1-6 cm, laius 1-1,8 cm. ÕIS - Korvõisiku läbimõõt on 1,5...2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla
meetaimena ja ilutaimena; sobib kauaõitsvaks pinnakatte taimeks. VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas;
annaabi.ee 
