raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.
nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-, tehnoloogiat, vähendada kommunaal- ja atmosfääri heitveed. kasvuhoonegaaside heitkogusid Kirde-Eestis põhjavee taseme langus Kasvuhoonegaasid: Co2, H2O, CH4, N2O , (põlevkivikaevandus), saastumine sulfaatidega O3 Kagu, Lõuna-Eestis suur rauasisaldus Eutrofeerumine- fosfaat ja Osoonikihi hõrenemine lämmastikühenditega rikastumine. Tagajärjed: vetikate vohamine, Looduse kaitsmine, taastamine, uurimine, veeorganismide surm, O2 puudus, tutvustamine, maastike ja kultuuripärandite
XeF 6 ksenoonoksotetrafluoriid, 5 -trioksiid ja (IV) hüdroksiid on happelised ühendid, eriti XeO 3 ja Xe(OH)6, mis leelistega moodustavad oksoksenaate (VI) (XeO3+ Ba(OH)2= BaXeO4+ H2O, Xe(OH)6+ 3Ba(OH)2= Ba3XeO6+ 6 H2O). Vee liias läheb nende hüdrolüüs lõpuni ning moodustub hape (XeF6+ H2O= XeOF4+ 2HF, XeOF4+ 5H2O= Xe(OH)6+ 4HF). Oksoksenaadid on üsna sarnased sulfaatidega (BaXeO4 on samuti kui BaSO4 vees lahustumatu). Leelis- ja leelismuldmetallide oksoksenaadid on täiesti püsivad. Lagunema hakkavad nad alles 125- 150ºC juures. Vaba vesinikksenaat (H6XeO6) on ebapüsiv. Teda säilitatakse temperatuuril -20ºC kuni -30ºC. H6XeO6 on nõrk hape. Xe (VI) ühendid on tugevad oksüdeerijad (.Xe(OH) 6+ 6KJ+ 6HCl= Xe+ 3J2+ 6KCl+ 6H2O). Veel tugevamate oksüdeerijate toimel lähevad nad üle Xe (VIII) ühenditeks (XeO3+ 4NaOH+ O2= Na4XeO6+ O2+ 2H2O)
aega (kümneid aastaid) kestab maapinna stiihiline vajumine (kvaasistabiilsus), muutuvad taimekooslused, kõlvikute väärtus jt. Kujunenud on omapärane looduslik katsepolügoon peale otsese inimtegevuse lõppemist keskkonnatingimuste muutuste mõju uurimiseks maastikele ja ökosüsteemidele. Uuringutest on selgunud, et põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja
ning lõpetades huntide ja ilvestega. Rikastusvabrik Viru kaevandus Tuhamägi Põhjaveest Meie uurimusest selgub, et Kirde Eestis on real juhtudel põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Märkimisväärseks põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on põlevkivikaevandused: kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja -tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse
Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele > 20 mg/L MgSO4 võib anda virdele ebameeldiva hapuka ja kibeda maitse Liigne Mg võib segada fosfaatide sadestamist Ca poolt Suurtes kogustes omab Mg-soolad lahtistavat mõju [Na+] Esineb kõikides õlledes Suures koguses ebasoovitav, kuna tekitab haput ja soolast maitset Maitse on vastuvõetavam kloriididena võrreldes sulfaatidega Ei mõjuta happelisust Soovitav kogus: 0-150 gm/L [K+] Nagu Mg, pärmi kasvu kofaktor, vajalik mikroelement Soolane ilma hapuka alatoonita, talutavam võrreldes Na'ga Ei mõjuta happelisust Sulfaadid ja kloriidid Sulfaadid muudavad maitset kuivemaks ja kibedamaks SO2 ja H2S allikaks kääritamisel Väävel on vajalik tsüsteiini ja methioniini metabolismis kääritamisel Kloriid mõjutab õlle täidlust ja magusust Mõjutab mõrususe muutust
Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina nitraat Ga(NO3)3 – mitme kristallhüdraadina _______ ülaltoodud soolad hästi vees lahustuvad, kloriid ja nitraat ka paljudes org. lahustites; sulfaat moodustab (sarnaselt Al-ga) kaksiksulfaate e. maarjaid leelismetallide (v.a. Li, Na) sulfaatidega ja ammooniumsulfaadiga Hüdroksiid Ga(OH)3 · xH2O sadestub Ga-soolade lahustest (pH 3,0 - 4,1 juures) või gallaatide lahustest (pH 9,7 - 6,4 juures). Ga(OH)3 (või ortogalliumhappe H3GaO3) happel. omadused väljenduvad tugevamini kui aluselised, ta on tugevam hape kui Al(OH) 3, mistõttu galliumhapete soolad on aluminaatidest püsivamad. Hüdroksiidi kuumutamisel 400 o-ni → GaOOH (ehk metagalliumhape HGaO2), mis üle 550oC → Ga2O3.
annaabi.ee 
