Millised elektrofiilid reageerivad areenidega? alküülimine - keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise CH + RCl CHR + HCl Joonis 2. Benseeni alküülimine. halogeenimine keemiline reaktsioon, milles halogeen kandub üle ühest molekulist teise ning teine halogeen moodustab vesinikhalogeeni. CH + Cl CHCl + HCl nitreerimine nitrorühmaga NO asendamine. CH + HONO CHNO + HO sulfoonimine reageerimine sulfaadiga. CH + HOSO CHSOH + HO Ükski neist reagentidest ei oleiseenesest elektrofiil. Järelikult kõigil reaktsioonides tuleb elektrofiilsus tekitada s.t. vajalik on katalüüs. Tugevalt elektrofiilne katalüsaator on näiteks AlCl, FeCl. Reaktsioonisegud peavad olema täiesti veevabad, siis need soolad on tugevad elektrofiilid. Nt:
aminhappe C-terminaalsest otsast. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete kõrvalahelatega aminohapete juurest; trüpsiin positsiivset laengut kandvate aminohapete juurest. Spetsiifiline aktiivsus – ensüüm katalüüsib talle spetsiifilist reaktsiooni ja spetsiifiliste molekulidega?. Nt. eksonukleaasne aktiivsus, peptidaasne aktiivsus? Geelfiltratsioon Ioonvahetuskromatograafia Afiinsuskromatograafia SDS geelelektroforees – geelelektroforees naatrium dodetsüül sulfaadiga (Sodium Dodecyl Sulfate); SDS annab valkudele tugeva negatiivse laengu, mistõttu on elektroforeesil võimalik eristada valke vaid nende massi järgi. Tavalisel geelelektroforeesil eristuvad valgu massi ja laengu järgi – mida väiksem mass ja suurem laeng, seda kiiremini liiguvad geelis. Isoelektriline fokuseerimine – elektroforeesi geeli on moodustatud pH gradient; sellel geelil liiguvad valgud seni, kuni on jõudnud sellise pH-ga geeli ossa, mis vastab nende
Sulfaatsete hingajate lemmikud oksüdeeritavate ainete hulgas. 25 Kõik taimed, loomad ja bakterid vajavad väävlit ja enamus neist on suutelised assimilatoorselt redutseerima sulfiidini. Sulfaatide assimilatoorsel redutseerimisel moodustuv H2S lülitatakse kohe AH-sse. Sulfaatsel hingamisel aga kasutatakse sulfaati hingamisel terminaalse elektronaktseptorina ja moodustuv H2S eritatakse rakust välja. Sulfaat vajab enne oksüdandina kasutamist aktiveerimist ATP arvel. Seega on sulfaadiga hingamine energiakulukas. Hingamisel vabaneb ka energiat, aga enne teda ka kulub. Desulfaatijate meelissubstraadid kuna sulfaat ei ole hea elektroni lõppaktseptor, siis saab mikroob sulfaatset hingamist kasutada siis kui ta oksüdeerib energiarikkamaid ühendeid. Sulfaate redutseerivad bakterid oksüeerivad põhiliselt gaasilist vesinikku ja orgaanilisi happeid ning alkohole. Tüüpilised substraadid on atsetaat, laktaat, püruvaat, malaat ja etanool
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, Zn graanul. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Panin katseklaasi ühe tsingi kraanuli. 4. Katseandmed CuSO4 lahusse pandud Zn graanuli pinnale tekkis vasekiht. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs CuSO4 lahusesse pandud tsingi graanulile tekkis vasekiht. Järelikult toimus tsingi pinnal reaktsioon vask(II)sulfaadiga. Reaktsioonivõrrand: CuSO4(aq) + Zn(s) Cu(s) + ZnSO4(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused CuSO4 lahusesse pandud tsingi graanulil toimus reaktsioon ning tsingi graanuli pinnale tekkis vasekiht. 2. Katsed vase ammiinkompleksi sisaldava selge lahusega a) 1. Töö eesmärk o Vase ammiinkompleksi lagunemise ja Cu(OH)2 sademe tekke vaatlemine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 2 M NaOH, [Cu(NH3)4]SO4.
ning eeldab valmistajapoolset oskust kogu gaasi potensiaal käiku lasta. Üks valmistamismeetod on järgmine. VARUSTUS: MATERJAL: Rõngasstatiivid (2tk.); alkoholipõleti; erlenmeyeri pudel 10g. glütseriini; 300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g. naatriumbisulfaati; hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi. lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas. 4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib klaastorus nähtav pruun sade, on reak-tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv. 5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on pisargaas. See tuleb kindlalt korkida ja usaldusväärsesse kohta hoiule panna. 7.4
annaabi.ee 
