Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud termoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid. Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja eriti sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on
Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineteks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud ternoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist, näiteks polüestrid, on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru
pulbriks. Hea soojusjuht, kuid elektrivoolu ei juhi Kollane, habras aine. Sulab 1130 C . Elektrivooli ei juhi . Läikiv ja pehme aine. Sulab 980 C. Hea elektrijuht . Värvitu, vees lahustuv aine. Sulab 8010 C. Tahkelt voolu ei juhi, kuid . vesilahus ja sulatis juhivad Värvitu,kõva kristall (lisandid võivad anda värvuse) Raskesti sulav Tahkelt . isolaator. Sulatise elektrolüüsil toodetakse üht metalli Sulab ~34000, kõva, hea elektrijuht . Sulab 390 , pehme, läikiv materjal. Hea elektrijuht .. Sulab 00 C ja keeb 1000
tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks. 5 ARAMIIDKIUDUDE OMADUS JA EHITUS Armamiid on modifitseeritud polüamiid, kus kiumolekulis on lineaarse süsinikahela asemel aromaatsed süsinikringid. Taoline ehitus lisab kiule termilist püsivust ja mehhaanilist tugevust. Enamasti paraneb taolise ehituse juures ka kemikaalikindlus. Selle puudusteks on-
Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüeteeni saamisega. Saadud polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahustes või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid-, akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Polüesterkiud suurendatult umbes 70x http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=1- pHba9zly2p2M:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&im gurl=http://ekool.tktk
Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne). (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid. Oksüdeerijaks on puhas hapnik või õhk. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V
Selline kiud on nt Trevira CS, mida kasutatakse rohkesti sisustusmaterjalides. Õõnsad kiud - polüestrist toodetakse õõnsaid kiude polüamiidiga samal viisil ja samadel kaalutlustel. Kaubandusliku nimetusega Dacron Hollofil turustatav polüester on erikiud, milles on neli õhukanalit. Sellest toodetakse soojapidavaid ja vetruvaid täitematerjale, mida kasutatakse nt magamiskottides. Sageli antakse sellistele toodetele ka tulekindlus. Polüstüreen Polüstüreenkiudu toodetakse sulatis-ja kileketrusmenetlusega. Kaubanduslikud nimetused : Claron, Depron, Shalon, Stex, Styron jne. Koos polüestri ja polüamiidiga kasutatakse tehisnaha tootmiseks. Materjalid nagu Alcantara, Escline. Modakrüül Modakrüülid on lineaarsed makromolekulid , mis sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi polüakrüülnitriile. Kaubanduslikud nimetused: Kanekaron, SEF, Velicren, Verel jne. Suurim modakrüülitootja on Jaapani firma Kanega. USA-s Solutia Inc.
Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) – niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid. Oksüdeerijaks on puhas hapnik või õhk. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka „leegita põlemine”
Sisaldus maakoores. pole väike, kuid hajutatud- raske eraldada, kallis. Pooljuht-omadustega ühendite saamiseks (nt GaAs). Kasut: Metalli kujul kasut: eriotstarb.peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt
→ soolad Ga(III) + H2 Leelistega, sh. Na2CO3 ja K2CO3-ga ( hüdroksogallaadid [Ga(OH)4]- jt. Halogeenidega: Cl2 ja F2-ga toatemp-l Br2-ga juba -35ºC I2-ga kuumutamisel ( GalHal3 (jmt. halogeniidid, näit. GaI[GaIIIHal4] Ei reageeri H2, C, N2, Si ega B-ga Kõrgemal tº-l lõhustab metalle (jmt. materjale) tugevamini kui ükski teine sulatis; metallidega moodustab enamasti galliide (mõned neist on ülijuhid) + As → GaAs (galliumarseniid) – väga tähtis pooljuht + P → GaP (galliumfosfiid) - “ - + Sb → GaSb (galliumstibniid) – pooljuht Ga + NH3 → GaN (galliumnitriid) – valgusdioodides, teatud laserites jm. Reageerib ka S, Se ja Te-ga (→ sulfiidid, seleniid, telluriid) Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks.
annaabi.ee 
