osalist ettemaksu (olenevalt tellimuse või klienditüübist). Kliendi arve ehk külalisarve on dokument, mis kajastab kõiki tehinguid hotelli ja kliendi vahel. Mõnikord nimetatakse seda ka foolioks, kuigi see termin on kasutusel peaasjalikult ingliskeelsetes hotelliteooriates. Joonisel 6.1. on näidis külalisarvest. Arvel on näha arve esitaja ja maksja andmed, arve number ja kuupäev, teenuste maksumus eraldivõetuna ning tasumisele kuuluv koondsumma. Arveldused jagunevad kaheks: sularahaarveldused ja kreditoorsed arveldused. Enamik klientide arveid on debitoorsed arveldused, sest klient on hotellile kasutatud teenuste eest võlgu ja kulud kantakse tema arvele. Iga kliendi tarbitud, kuid tasumata teenus on debitoorne võlgnevus. Kreditoorne sissekanne eeldab sissemakseid kliendi arvele (ettemaks) või siis kliendi arve summa vähendamist. Sularahaarveldused on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Siia alla kuuluvad järgmised arveldused:
nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode
teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks kassapidaja. Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse
finantsandmed. Klienditeenindaja peab looma hea viimase mulje kliendile: arve täpne; kliendi abistamine ja aitamine, küsimustela vastuste leidmine, kliendi probleemid hoolikalt lahendada, tagasiside teenuste kvaliteedile. Raamat arvete esitamiseks ja tagasiside saamiseks... Saab keerata broneeringu müügiks 41. Maksmisviisid majutusettevõttes kasutatud teenuste eest-eestis ainult eesti kroonidega. Sularahaarveldused- on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Arveldused-kohalikus valuutas, välisvaluutas, tsekkidega. Kreditoorsed arveldused- on sellised arveldused, kus hotell ei saa maksetest laekuvat summat kohe kätte, vaid see laekub hotellile mõnepäevase või nädalase viivitusega. Arveldused-krediit- ja deebetkaardi maksed, ettevõtetele esitatud arved, reisibüroodele vautserite põhjal esitatud arved.
tavaliseltkeerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõttefunktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (nt. tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 annab parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes. 17. Rahaarveldused Raha käsitletakse kui maksevahendit, väärtuse mõõtu (kaupade hind) ja akumulatsioonivahendit (vara, mida on võimalik säästa). Raha tehingud jagunevad sularahaarveldused ja sularahata arveldused. Sularahata arveldused liigitatakse makse garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi lihtmaksed (maksekorralduse või tsekiga) ja dokumendimaksed (akreditiiv ja inkasso) - Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostumüügi lepinguga.