Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 59. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ei tohiks ületada 3 cm koheva lume ja 2cm sulalume ja lörtsi korral. Kell 22-6 lubatud seisunditaseme 2 nõuded. 60. Seisunditase ,,2" Nõutav enamus tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteedel. Tehakse libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 8 tunni jooksul pärast haardeteguri väärtuse langemist
20-32 tundi. Tuisust vt õisist, NB! 23.11.2008.a.! Härmatis tekib miinustemp õhus oleva sublimatsiooni tagajärjel. -3...-8, pilvine, udu teraline härmatis. -10 ja alla selle, selge ilm kristalliline härmatis. Härmatist esineb vähem rannikul ja saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord 136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m. Sulalume ladestus. Ametlik rekord 68 mm diameeter (Kuusiku 1961). Tegelikult võib üle 1 m ka olla vaiksemas kohas. Äike. Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam pandiverel, kestus tugevalt esil. Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max. Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem. Süsteemi esiosas õhk tõuseb, madalam õhurõhk. Süsteemi tagaosas tugev sadu, võimsad laskuvad õhuvoolud, maapinna lähedal rõhu tõus
315. Talihoolduse seisunditasemed: seisunditase 1, 2, 3 316. Seisunditase 1 (madal): · Nõutav enamusel kõrvalmaanteedel · Piirdutakse enamasti lumetõrje tegemisega · Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus < 0,20 · Lumetõrje tehakse vähemalt 36 tunni ja libedustõrje vähemalt 24 tunni jooksul · Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, et lume või lörtsi paksus ei ületaks 10 cm koheva lume ja 6 cm sulalume või lörtsi korral 317. Seisunditase 2 (keskmine): · Nõutav enamuses tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteel · Tehakse libedustõrjet · Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju ja libedustõrje 8 tunni jooksul · Lumesaju või tuisu ajal ei tohi lume paksus ületada 5 cm koheva lume ja 3 cm sulalume · Kell 21.00-7.00 lubatud seisunditaseme 1 nõuded 318. Seisunditase 3 (kõige kõrgem)
316. Nimeta talihoolde seisunditasemed (3) Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 317. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ei tohiks ületada 3 cm koheva lume ja 2cm sulalume ja lörtsi korral. Kell 22-6 lubatud seisunditaseme 2 nõuded. 318. Seisunditase ,,2" Nõutav enamus tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteedel. Tehakse libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 8 tunni jooksul pärast haardeteguri väärtuse langemist. Lumesaju või tuisu ajal ei
Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid. Kuid lumi võib põhjustada ka kahjulikult mõjuvad lumevaalimist ja lumemurdu, eriti sulalume korral. Niisketel muldadel esineb 10 sageli külmakohrutamist, mille tagajärjel taimed kas hukkuvad või vigastatakse nende juuri. (Laas 1967) Suurt tähtsust omab ka suhteline õhuniiskus, mis põhjapoolsemas piirkonnas ulatub kuni 80 kuni 90 protsendini, langedes kuivadel perioodidel harva 50 protsendini., lõunarajoonides põuaperioodidel langev aga isegi kuni 25 protsendini.(Laas 1967) Mullas esinevad veed: 1
Meie grupi kõige kiirem jooksja on Ants. III. Intervallskaala (ühikskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses selle tunnuse arvu kaugusele üksteisest. Näited: A. Järjestan perekonnad laste arvu alusel: 0. Lastetud perekonnad. 1. Ühelapselised perekonnad. 2. Kahelapselised perekonnad. 3. Kolmelapselised perekonnad. 4. Neljalapselised perekonnad. jne B. Mõõtsin termomeetriga sulalume, jõevee, joogivee ja vannivee temperatuuri (Celsiuse skaalal). (Celsiuse skaala on kokkuleppeline vahend temperatuuri hindamiseks kahe äärmuse (sulavee/jää ja keeva vee/auru) vahelise temperatuuride vahemiku 100 -ks osaks o o o o jagamise kaudu saadud ühikute abil.) Sain järgmised väärtused: 0 , + 4 , + 12 , + 35 .
annaabi.ee 
