nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming
jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Sulaajastu Nikita Hrustsov Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hrustsov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines
Miks 72? 72 iseenesest pole nii kindlalt paigal, võib olla 73 v 74. Küsimus selles, et kui need pidurdusmehhanismid tööle hakkavad: sulaaeg lõpeb, väed Prahasse sisse, pidurdused tekivad pidurdusteekonnaga. See on pikk ja aastaks 68 esteetiliste muutuste hoog nii suur, et võiks öelda, et kiirenemine ja aeglustumine lõikuvad ja hakkavad teineteist mõjutama. Mingis sfäärs lähevad asjad pöörasemaks, esteetiline revolutsioon ei pidurdu veel. 1956-1965 enamvähem sulaajastu, mis tunnused? - Tunnused, mida saab edasi kanda ka teisele poole, nt noorusest rääkimine. - Aga rääkimisviisid muutuvad. NL Eesti kultuuri ja kirjanduse seisukohalt sümptomaatiline see et esteetilised muutused toimuvad avalikkuse ees kompaktselt. Tähendab ka seda, et perioodi avalikus kirjanduses on esteetiline ühtsus suur. See muutub, teistsugune Stalini ajaga, aga kaunis ühtmoodi. - KIrjandus ja kultuur laiemalt paistab praeguse pilguga rõõmsameelsena
on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses. Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad hakkavad poest otsa lõppema, inimesed hakkavad individuaalmaju ja soomesaunu ehitama. Tekib massikultuurne heaolumudel (niivõrd kuivõrd). Sulaajastu luule Allegoorilisus Retoorilisus Romantlisus ja rõõmsameelsus Inimlik soojus Intellekti ja tunnete koostöö Suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine Avatud ruum Avastamine ja ehitamine – püsimotiivide hulgas – maade avastamine. Luule pöördub renessansiaja kangelaste poole (Krossi luules). Stalinismi otsene kriitika oli 60ndate alguses tõiesti võimalik. Varsti tulevad aga tagasilöögid
Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ..
annaabi.ee 
