suurenemisega metsas: rohu-, puhma-, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus.Sisemised faktorid:Suktsessioonid(Bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega,Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.Sekundaarne suktsessioon-on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Kliimakskooslus: koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna
Levik võib olla aktiivne või passiivne (tuul, loomad, transport). Migratsioon on aktiivne massiline kogu populatsiooni liikumine. Levik toimub valmikute, munade, eoste, seemnete või ka taimede puhul vegetatiivsete tükkide jne abil. 18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. ● Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. ● Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud.
kõrgemaid troofilisi tasemeid. Levik ja koloniseerimine BM sõltub liikumis- ja levimisvõimest. Levik võib olla aktiivne või passiivne (tuul, loomad, transport). Migratsioon on aktiivne massiline kogu populatsiooni liikumine. Levik toimub valmikute, munade, eoste, seemnete või ka taimede puhul vegetatiivsete tükkide jne abil. 18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. Mullaressurss sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib
105. Mis on suktsessioon: Suktsessioon on looduslik protsess, mille kaigus kooslus muutub kindla ja ühesuunalise korra alusel. Kui alal pole enne üldse elusorganisme elanud, nimetatakse seal toimuma hakkavat primaarseks suktsessiooniks. Tänapäeval on sellised juhud haruldased kuid tulevad ette näiteks uutel liivaluidetel, vulkaanide nõlvadel pärast purskeid, maalihetel ja liustike sulamisel. Primaarseteks suktsessioonideks saame nimetada näiteks Põhja-Euroopa ja Põhja Ameerika taasasustamist elusorganismide poolt pärast viimast jääaega. Aladel, kus esialgne elustik on suures osas hävinud, hakkab toimuma sekundaarne suktsessioon. Sellised alad on näiteks vulkaanilise tuhaga kaetud, elanud üle tulekahju või üleujutuse ja kattunud setetega. Sellisel juhul jääb alles muld, paljude taimede seemned ja juured. Ka mahajäetud põllul või
saavutavad sellise ulatuse, et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele. -allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet: 1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima muutumiseni.
annaabi.ee 
