assimilatsioon (oma keele jätab tahaplaanile) ja separatsioon (ei taheta uut keelt omandada ja hoitakse oma keelest kinni). Lapsed suudavad samaväärselt omandada mõlemad keeled. Neljandaks on tähtis keele omandamise alguse teadmine. Simultaanne õpe (SIM) – toimub siis, kui laps sünnib juba kakskeelsesse perre. Kus vanemad ei räägi ühte emakeelt ja kodus võib kuulda erinevaid keeli. Juurdepääs erinevatele keeltele on olemas ja tekib loomulik kakskeelsus juba sünnist. Suktsessiivne õpe (SUK) on siis, kui teine keel tuleb lapsele juurde näiteks lasteaias. Ideaalne vanus oleks 2-5 eluaasta vahel lapse teise keelekeskonda viimine.Sellisel juhul on omandamine kergem. Kolmandaks saab lugeda teise keele omandamist juba nooruki- või täiskasvanu eas. Teise keele omandamisel kõnearengu käigus või sellest eraldi koosneb erinevates mehhanismidest. Kakskeelsuse puhul on palju nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Näiteks positiivseks
Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline. Operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine; simultaanne ja suktsessiivne analüüs jne Kuidas on seotud juhtiv tegevus, juhtiv psüühiline protsess ja kõne lapse arengus? Iga arenguperioodi iseloomustab mingi juhtiv tegevus,mis kõige enam mõjutab lapse arengut. Juhtivaid tegevusi on kahte tüüpi: laps ja teised inimesed, laps ja esemed. Iga uus kõnefunkstioon vajab vahendeid, mis on tingimuseks uute keelevahendite omandamiseks. Kõnefunktsiooni kutsuvad esile lapse juhtiv tegevus vastaval arenguperioodil
.. · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne: Lausekonstruktsioonid väljendavad eri laadi suhteid: ühed sündmuste kommunikatsiooni, teised suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab · suuline või kirjalik esitlus · kontstruktsioonide keerukus · lause pikkus (kas lause jääb meelde)- olilisem simultaanse analüüsi puhul). Lause järelekordamise võte (kui suudab järele korrata, siis jääb meelde · f F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid:
b) nativistlikud toeeriad (peamine üksus lause, muutereeglite omandamise loomingulisus, bioloogiline päritolu (printsiibid)) natid on looduslike eeldyste poolt igas mõttes c) kognitiivsed teooriad (peamine üksus ütlus, baas kognitiivne areng (tegevusskeemid) süntaktilised struktuurid; heuristilisus, operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine, simultaanne ja suktsessiivne analüüs jne. Suure lehma väiksed sarved (on simultaanne peab tervikut haarama) ja lehm sööb rohtu (see on suktsessiivne, sest läheb järjest, et see põhiasi ei tule lõpus nagu eelmise lause puhul. Nendest teooritaest on kognitiivne kõige parem teooria! KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISED ALUSED. Mil viisil kõneareng ja psüügika areng üksteist mõjutavad? Kuidas intellelekti ja kõne vastastikkust vahekorda mõistetakse? Arenguperioodid J
ekraanil. Siin on tulemused teistsugused (punane + roheline = kollane; sinine + punane + kollane = valge) Täiendvärvideks liitval segamisel ehk põhivärvideks ehk vastanditeks värviringil on näiteks sinine kollane ja punane roheline. Simultaanne värvuskontrast on nähtus, mis näiliselt muudab värvitoone (näiteks hall kollasel foonil omandab näiliselt sinaka varjundi ja hall sinisel foonil kollaka varjundi). Suktsessiivne ehk järjestikune värvuskontrast kannab negatiivse järelkujundi nime. Selle mõjul muutub näiteks sini-must-valge lipu järelmulje kollaseks-valgeks-mustaks. Värvinägemise teooriad Värvinägemise teooriate seas on kaks domineerivat teooriat. Nendeks on kolme värvi teooria ja oponentsete protsesside teooria. (1) Kolme värvi teooria (Young - Helmholtz'i teooria): kõik tajutavad värvid on kolme põhivärvi
annaabi.ee 
