Igal värvitoonil on olemas komplementaarne e. vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane)
· Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus) · Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn kokteilipeo fenomen Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel Kontrastinähud: · Simultaankontrast tekib üheaegsel ärritajate mõjumisel · Suktsessiivkontrast tekib järjestikusel ärritajate mõjumisel · Järelkujund järejestikuste mõjutajate tõttu tekkiv visuaalne järelpilt · Aistingu latents on aistingu periood, mil aistingu eeldused on olemas kuid teadvustamata · Daltonism seaduspärasus/häire kus osadel inimestel värvusnägemine on nõrk ja nad eristavad värvusi halvasti · Kanapimedus pimedas nägemine häiritud Aistingute seaduspärasuste rakendamine praktilises tegevuses: 1
SDT – signal detection theory reaktsiooniaeg – periood stiimuli mõjuma hakkamisest reageeringuni KONTRAST: kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU:
Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel; võimenduvad informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel. – negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel.
Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid.
Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid.
annaabi.ee 
