suurem 1,15 - 1,2 , kuni 1,5 vib ta ulatuda RESTKOLLETES ( kus pletatakse tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused (alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU. Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk , mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk. (alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga (delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise kogusega. (delta)Alfa=V.vrhk(jagatud)V0 . Vrhu tegur koormad suitsuimeja le. Vrhutegurid on limiteeritud ja tema kikumise tegurid on piiratud (delta)Alfa=0..
etteandmist. 4. Kütuse ja põlemisõhu vastavuse reguleerimine. Põlemisprotsessi ökonoomsusregulaator (õhuregulaator) saab signaali kütuse kulult ja muudab õhupuhuri tootlikkust. 54 5. Hõrenduse reguleerimine kolde ülaosas tagab materiaalse bilansi katla õhu- gaasitraktis. Tõmberegulaator (hõrenduse regulaator) muudab suitsuimeja (suitsutõmburi) tootlikkust. 6. Ülekuumendatud auru temperatuuri reguleerimine. Auru ülekuumendus- temperatuuri regulaator saab signaali ülekuumendatud auru temperatuurilt ja muudab aurujahutisse sissepritsitava vee kogust. Aurukatel on keeruline reguleerimisobjekt, sest paljud füüsikalised parameetrid, mis iseloomustavad katla tööd, on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist vastastikku. Kütuse etteandmise muutmine mõjutab katla aurutootlikust, hõrendust koldes,
Kolderuumi 5 all paiknevasse põletuspeasse 3 juhi- takse primaarõhk A läbi patenteeritud vooluhulga sensori 6. Sekundaarrõhu B optimeeritud kogus suunatakse kolderuumi ülaossa. Suitsugaasid C suunatakse suitsuimeja 8 abil korstnasse. Käivitusnupu 8 abil süüdatakse kütus ja põlemisel eraldunud soojus antakse õhule D ning juhitakse köetavasse ruumi Joonis 21. Austria firma RIKA pelletikamin PREMIO. Kamin on automaatse juhtimisega ja töötab küttevõimsuse piirides 2 6 kW. Suuremate küttesüsteemide põletusseadmed 1 keraamiline põlemiskamber
Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on:
põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini;
annaabi.ee 
