Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suitsevaks" - 7 õppematerjali

Mount Saint Helens
9
doc

Mount Saint Helens

Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Saint-Helens Vulkaan
14
docx

Saint-Helens Vulkaan

Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi. Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda vulkaani suitsevaks mäeks. Peale 1921 saabus Kaskaadidesse vaikusperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St. Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teisetel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust tehtud uuringud võtsid kokku kaks geoloogi ja

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Keevitustööd
9
rtf

Keevitustööd

punast värvi.Normaalne leek saadakse siis kui atsetüleeni ja hapniku vahe kord on üks ühele kuni üks ühe koma kolmele,leegil on taevasinine värvus ja teravate kontuuridega tuum,normaalse leegiga keevitatakse kuni 0,5 % süsiniku sisaldusega terast alumiiniumi ja selle sulameid ning vaske ja pronksi,taandav leek tekib siis kui atsetüleeni on leegis küllaga tuum pikeneb kaotab teravad kontuurid ja värvub rohekaks kuna osa süsinikku jääb vabasse olekusse siis muutub leek suitsevaks, pikemaks ja kollakaks.Taandava leegiga keevitatakse malmi ja süsiniku rikast terast.hapendav leek tekib juhul kui leegis on küllaldaselt hapnikku,tuum on normaal leegi tuumast lühem ja teravam leek muutub violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud

Masinaehitus → Keevitamine
30 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

de Fuca laam kiirusega umbes 2,5 cm aastas Põhja- Ameerika laama alla. Umbes saja kilomeetri sügavusel sülvad kivimid, hõõguvkuum magma tõuseb ülespoole ning rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teistel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist
Keemia eksam
21
pdf

Keemia eksam

õhus ZnS+3/2O2ZnO+SO3; 3)oksiidide reag reduts.ga Fe2O3+C 2FeO+CO; 4)hüdroksiidid kuumut. 2Al2O3Al2O3 +3/nH2O; 5)elementide reag O2-ga 2Fe+O22FeO; Keemil omadused: 1)üks osa reag veega, mood aluse või happe 2)reag omavahel SO2+NO2SO3+NO 3)Reag hapete ja alustega CaO+2HClCaCl2+H2O 4)reag reduts.ga. 58. Lämmastikhape, iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused HNO3. Kaubanduslik lämmastikhape on tavaliselt 65%-line =1,40g/cm3, (nim suitsevaks lämmastikhappeks). Värvus pruun, sest happes lahusunud NO2 hape ei lendu 2HNO32NO2+½O2+H2O. Kuumutamisel hape laguneb sama reaktsiooni järgi. Redoksreaktsioonis on alati lämmastiku aatomid oksiidid NO3-+1e+2H+ =NO2+H2O ja NO3+3e 4H+=NO+2H2O Kuningvesi Au+3HCl+HNO3. 21

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
385 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

«Kole küll. Mõisameestest on suur hulk langenud.» «Kas surnute seas ka rüütleid ja -- naisterahvaid on?» küsis Agnes pisarsilmil. See küsimus, nii loomulik kui ta oli, tegi Gabrielile kentsakal viisil tuska. Ta kostis kuivalt: «Rüütlitest on kolm-neli meest langenud, nende seas junkur Delvig. Naisterahvastest ei ole keegi surma saanud; kui nad kõik põgenenud ei ole, siis on venelased nad elusalt kaasa võtnud. Mõis ja laager on paljaks riisutud, kõik hooned suitsevaks rusuhunnikuks muudetud. Ma pidin kõik nurgad ja urkad läbi tuustima ja rusude ning põlevate tukkide lasust teed läbi kaevama, enne kui seda leidsin, mis meil vaja on, nimelt leiba, liha ja -- ärge ehmatage! -- poisi ülikonna. Jah, preili Agnes, ajad on nii halvaks läinud, et ennast nüüd poisiks peate muutma, sest naisterahva riided ei puutunud mulle näppu ja põgenemiseks ei oleks nad ka mitte hästi kõlvanud. Selle kimbu seest leiate kõik, mis teile kehakinnituseks ja soo

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun