alaealisi. Alaealised teavad, et see on kahjulik, aga ikkagist jätkavad suitsetamist, ma arvan, et alaealiste suitsetamise põhjuseks on see, et nad üritavad välja näha lahedad ja suhelda endast vanematega. Minu arvates on väga kole kui tüdruk/naine suitsetab. See on äärmiselt ebameeldiv ning enamikele mehi ei meeldi kui naine suitsetab. Naise suitsetamine on väga kahjulik ka tema tulevasele lapsele. Ma arvan, et iga naine tahab kunagi endale last. Aga missugune laps sellel suitsetaval naisel sünnib. Mina olen oma emale väga tänulik, et kui ta rase oli ei tarvitanud ta alkoholi, ei suitsu ega muid mõnuaineid, ning tänu sellele on minul tervisega kõik korras. Mina olen praegu enda üle väga uhke, sest mina pole enda elus veel kordagi proovinud suitsu. Enamustel minu vanustel ja ka noorematel on suits juba proovitud. Minul ei ole suitsu vasu ka mingit huvi ning ei kavatsegi seda proovida.
poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
Suitsetava naise figuur sageli sarnane mehe figuuriga selles mõttes, et rasv kipub kogunema kõhupiirkonda, mitte puusadele ja rinnapiirkonda. Tagajärjeks on vähem tavalise naise figuuriga sarnanev keha ning suurem suhkruhaigusesse ja südame isheemiatõppe haigestumise oht. Suitsetavatel noortel naistel esineb sagedamini valulikku ja ebaregulaarset menstruatsiooni. Samuti võib neil esineda menopaus nooremas eas keskmiselt saabub suitsetaval naisel mittesuitsetava naisega võrreldes menopaus kaks aastat varem. Positiivne on see, et suitsetamisest loobumisega võidate palju. Inimestel, kes pole veel vähki haigestunud, ning neil naistel kaob suurem haigestumiseoht kiiresti, kellel vähk on juba diagnoositud, aitab suitsetamisest loobumine haigusest kergemini paraneda. .
perioodil.Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Sõltuvus Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest noortest sõltuvus kujunenud juba selleks ajaks, kui nad tõmbasid seitse sigaretti kuus. Kõlab uskumatuna, aga,mõni ei suuda juba pärast paari sigaretti suitsetamisest loobuda. Sõltuvust tekitab peamiselt nikotiin
kaalust. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Vananemine Uuringud on näidanud, et suitsetamise tagajärjel saabub naistel menopaus varem, põhjuseks sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui mittesuitsetajal. Londoni St. Johni Dermatoloogiainstituudi teadlased avastasid, et suitsetamine stimuleerib naha elastsust hoidvat struktuurset proteiini kollageeni hävitavat geeni
Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embüro arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust. 8 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE 1996.a
1990-ndatel on rasedate suitsetajate arv USAs vähenenud 26% võrra. Samas täheldati, et teismeliste rasedate hulgas on suitsetamine kasvanud. Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuste poolt läbiviidud uuring näitas, et suitsetavate rasedate arv vähenes 18,4%-lt 1990. aastal 13,6%-ni 1996. aastal. Oluliselt vähenes suitsetajate arv 20-40-aastaste tulevaste emade hulgas. 15-19-aastased lapseootel naistest suitsetavad aga suhteliselt paljud: 1994.a. 16,7%, 1996.a. 17,2% (ibid). Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel (A. Charlton, BMB 1996, 52(nr.1) lk. 90-107). Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Suitsetamisest põhjustatud riskid sünnieelsel perioodil jagunevad kahte suuremasse rühma. Esimese rühma häired on raskema loomulised: äkksurm varases sünnijärgses staadiumis ning krooniline negatiivne efekt lapse immuunsüsteemile
______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ 39 7.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Nimeta, mis ülesandeid organismis, peale hingamise, täidavad hingamiselundid. (3) - - - 7.4 Hingamismaht Vasta küsimustele. Kummal on suurem hingamismaht, kas 24a tervel ja sportlikul mehel või 67a suitsetaval ja ülekaalulisel naisel? Põhjenda. __________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Mitu l on hingamismaht rahulikul hingamisel? _____________________________________ Kas inimesel jääb välja hingates kopsudesse ikkagi õhku? ____________________________ Mille abil saab mõõta hingamismahtu? ___________________________________________ Mis muutused toimuvad füüsilise töö ajal
annaabi.ee 
