puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa. Suhtekorraldaja Bernays palkas sigarettidega modellid paraadile marssima, lood ajalehtedes “vabaduse tõrvikutest” hakkasid levima ja muutsid inimeste suhtumist suitsetamisesse. Suitsetavat naist hakati pidama julgemaks ja iseseisvamaks. Samuti maksid tubakafirmad Hollywoodi filmide tootjatele ja staaridele, et nad pildile sigaretiga jääks. See aitas kujundada muljet, et suitsetamine on glamuurne ja sarmikas. Mitmed tänapäeva poliitikud, näiteks T.H.Ilves ja B.Obama, on aga pidanud suitsetamisest avaliku arvamuse huvides loobuma. 3) Esimesed kolm illustratsiooni pärinevad ajast, mil tubakafirmad staaridele
suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu
neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Ühes aastal 1996 ilmunud laste tervist käsitlevas raamatus tuuakse kurvad andmed meie noorte kohta: 15-aastastest poistest suitsetab 32,5 % ja tüdrukutest 26,6 %, seega enam-vähem iga kolmas. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu
olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu
kirjutasid nii nagu ka tegelikult on. Valimis oli 70 õpilast. Kogusin vastuseid vahetundide ajal. Küsitluse koostamine oli kõige parem variant, sest suuliselt ei oleks nii ausaid vastuseid ehk saanud ja vaatlusega oleks ka raske olnud. Küsitlus andis täpsed vastused koostatud küsimustele. 21 KOKKUVÕTE Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigaret ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu
Uskumused võivad olla kas positiivse või negatiivse varjundiga. Võib olla ka vastuolus. Käitumise tuleneb suhtumiste üldmõju tulemusest. 2. Käitumine on mõjutatud subjektiivsete normide poolt. Kuidas hindavad minu käitumist teised olulised isikud. Millised on tesite oluliste inimeste ootsued. Nende kahe peamise teguri koosmõjul tuleb välja kavatsus. Ja kavatsusest kujuneb käitumine. Kui kavatsen lõpetada suitsetamist, on see seotud minu uskumisega suitsetamisesse. Terviseharjumuste muutmine 2 Planeeritud käitumise teooria (eelmise teooria täiendus) Selle teooria järgi eelneb käitumise muutmisele kontrolli tunnetus. See mõjutab käitumise muutmise kavatsust. Uskumus, et käitumise muutus on tulemuslik. Uskumus, et oodatavad tulemused on väärtuslikud. Normatiivsed uskumused. Kontrollitunnetus. Suhtumine käitumise muutusse. Subjektiivsed normid. Kontrollitunnetus saab mõjutada käitumist vaid juhul, kui see peegeldab realistlikku olukorda. Kui
su peas toimub - see aitab lahti saada soovist suitsetada. Kui sa mõistad, miks sa kõik need aastad suitsetasid, siis sa tõepoolest vabaned sellest mitte niivõrd kuivõrd, vaid täielikult- nagu sa polekski kunagi süüdanud seda esimest sigaretti. Lisan ühe lingi klipile, kus inimesed räägivad enda kogemusest Allen Carr'i meetodiga. https://www.youtube.com/watch?v=aHY7EbJT5qk 41 Lisa 3 Intervjuu Risti perearsti Hingi Kalbergiga 1. Kuidas suhtute teie perearstina suitsetamisesse ja selle kahjulikkusesse? Arvan, et see on tervisele kahjulik. 2. Kas haigeid, kelle tervise halvenemine on põhjustatud suitsetamisest, on teie perearstikeskuses palju või vähe? Kuidas seda hindate? Ei ole palju. Väga oluline osa on geneetikal. Kõikidele patsientidele ei mõju suitsetamine ühtemoodi. 3. On teil olnud juhtumeid, kus patsiendi haiguslik seisund on tekkinud passiivsest suitsetamisest? Ei oska öelda. Ei ole väga seda uurinud. 4
annaabi.ee 
