põhjustada südametöö häireid, olen tuttavatelt kuulnud, et ka nende maitse pole kõige meeldivam. Seetõttu arvangi, et lihtsaim viis suitsetamisest loobumiseks on sigarettide asendamine pulgakommide või muude ohutute snäkkidega. Nii imelik kui see ka ei tunduks on võimalik olla suitsetaja ka teadmatult ning isegi vastu oma tahtmist. Sellist suitsetamist nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Ilma et inimene ise seda teadvustaks, hingavad suitsetajatega samas ruumis viibijad sisse 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kuna mitte suitsetaja kopsud on tundlikumad kui suitsetaja omad, on see aga väga kahjulik. Mõned inimesed suudavad suitsetajatega samas ruumis viibida ilma, et see mõjuks nende organismile, minul ning ka paljudel teistel tekitab suitsuses ruumis viibimine, aga halba enesetunnet, iiveldust ning peavalu. 2007. aastal vastuvõetud seadusega on keelatud avalikes ruumides suitsetamine, siiski pole paljudes
E: Ei oska öelda, ei suitseta ise. 6.Kuidas suhtus Sina suitsetajatesse? E:Ei vaata nende poole positiivselt, kuna see hais on ebameeldiv ja jääb ka riietele külge. 7.Kui palju suitsetajaid on Sinu tutvusringkonnas? E: Enamik suitsevad, keda tean. 8.Oled Sa kunagi proovinud suitsu? E: Kunagi noorena ikka huvi pärast, aga ei meeldinud ja ei jätkanud seda tegevust. 9.Miks suitsetavad Sinu arvates noored? E:Et tunduda populaarsem ja lahedam ja saada hästi läbi teiste suitsetajatega kes käivad näiteks vanemates klassides. Mõndasi fakte veel suitsetamise kohta : *Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest
Loomade-alased uurimused näitavad lisaks, et kokkupuude kaadmiumiga on seotud käitumisprobleemide ja õppimisraskustega. Kaadmiumi surmav doos on keskmiselt 50 mg/m 3 ja 40 mg/m3 ühe tunni kohta ja 9 mg/m3 viie tunni kohta (Toxicology Data Network i.a). 10 6. RISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Selleks, et võimalikult vähe kaadmiumiga kokku puutuda, tuleks maha jätta suitsetamine ja vältida suitsetajatega ühes ruumis viibimist. Inimesed, kes siiski suitsetavad, ei tohiks seda teha kinnistes ruumides nagu näiteks autos või kodus toas. Töötades keskkonnas, kus on pidev kaadmiumiga kokkupuude tuleks kasutada kõiki võimalikke isikukaitsevahendeid ja vältida riiete koju viimist, mis on koos kaadmiumi-tolmuga. Soovitatakse ka tasakaalukalt toituda, kuna nii on võimalik vähendada kaadmiumi sattumist organismi. Lapsevanemad peaksid
kopsuvähk tihtipeale alles siis, kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida. Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus ja korduvad kopsupõletikud. Muudeks võimalikeks haigusnähtudeks on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.
Ülaltoodud tabeli põhjal saame öelda, et haridustase, kaal ning tervisehinnang ennustavad statistiliselt oluliselt, kas inimene suitsetab või mitte. Selle tabeli tõlgendamisel peame tuletama meelde, missugune sõltuva muutuja tase oli baaskategooria. Antud juhul oli selleks suitsetajate grupp (kodeeritud väärtusega 0). See näitab, et tabel on mittesuitsetajate kohta (võrreldes siis suitsetajatega). Nüüd saame tõlgendada olulisi prediktoreid. Näiteks, kui haridustase suureneb 1 ühiku võrra, siis suureneb mittesuitsetajate gruppi kuulumis tõenäosus 1,667 korda. Jääkide analüüs: Analyze Reports Case Summaries 1) DFBetas on väiksemad kui 1 2) Levarage statistics .018 lähedal 3) Cook's distance on vahemikus -2 ja 2 Teine võimalus:
" ¤ ,,Mine õppima, omanda uusi teadmisi". Mine koolitustele, kooli, kohtadesse kus on võimalik midagi juurde õppida või omandada, leia uusi hobisid ja tegevusi. Uurimistulemused näitavad et, parem mälu ja parem haridus on omavahel seoses. Esita oma ajule väljakutseid millegi uue õppimiseks. ¤ Lõpeta suitsetamine. Mittesuitsetajatel on 1,84 korda väiksem risk oluliseks mälu halvenemiseks vanemas eas võrreldes suitsetajatega. ¤ Suhtle, ole aktiivne. Inimestel, kes elavad kellegagi koos või teevad vabatahtlikku tööd, omavad 1,24 korda paremat mälu. Isegi, kui inimese haridus on jäänud kesiseks, või on tal muud tegurid, mis nõrgestavad mälu toimimist, on rida tegevusi, mida saab ise oma aju tervise osas ette võtta. Üks olulisemaid on esitada ajule väljakutse. Aju vajab stimuleerimist ja seetõttu on ühiskondlik aktiivsus aju tervise osas väga oluline. Samas isolatsiooni jääda on ohtlik
annaabi.ee 
