sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa)
Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks mineraalid- kindla ehituse, koostise ja omadustega aine kivimid- kindla koostisega looduslik mineraalide kogum sete- murenenud kivimi osake, mis on tuule, veovoolu vms poolt kaasa kantud ja setitatud
magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. kihtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad niihästi tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel väljapaisatud purustatud kivimite ja tuha kild. kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. aktiivne vulkaan- vulkaan mis on mõne või mitme aastaga tegutsenud (hiljuti). suikuv vulkaan- vulkaan, mis magab ja pole mõnda aega tegutsenud. kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel ei ole pursanud. lõhevulkanism- asub ookeani pühjas laamade lahknemisalal. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega
Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail). Aktiivne vulkaan- pidevalt või kümneaastase vahega purskavad vulkaanid. Suikuv vulkaan- ajutise purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud vulkaan- inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. Maavärin- maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter- ehk maavärina kese, maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Fookus- ehk maavärina kolle, koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3.Mandrite sisealadel ja ookeanides(Aafrikas,vaikses ookeanis) Vulkaane toidavad magmakolded,mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.Vulkaanid jagunevad purskeiseloomu järgi kolmeks: 1.kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud 2.suikuv vulkaan ajutise purskerahu seisundis olev 3.aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev. Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks: 1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest magmast,Maapinnale voolab ta suhteliselt rahulikult ja aeglaselt ning valgub pikkade laavavooludena laiali ning moodustab koonuse.Kilpvulkaanid on kõik ookeanilised vulkaanid.
annaabi.ee 
