oma tugevate külgede tunnetamine annab ka juurde suurepäraseks teenindamiseks vajalikku energiat ja sädet. Kõik need oskused on treenitavad! Lk 5/ 8 Kokkuvõte Müümine on protsess, mida saab läbi viia ainult koos kliendiga. Seega teenindaja peab pakkuma abi igale kliendile ja teenindaja ei tohiks karta iga kliendi poole pöörduda, kui ta on veendunud, et väheste negatiivselt suhtuvate klientide kõrval kohtab ka suurt hulka rahulolevaid ja siiralt tänulikke kliente. Tähtis on sealjuures teada, et kliendina tunneme ennast sageli ebakindlalt, kuigi me ei pruugi seda välja näidata. Kliendile tuleb müüa just seda, mida ta tahab, kuna klient ostab mugavust. Kliendiga tuleb suhelda kogu müügiprotsessi jooksul, sest nii tekib usaldus ja avatus. Heatasemelise klienditeeninduse saavutamiseks peaksid teenindajad ennast pidevalt arendama
nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt. Kiviaeg Mesoliitikumi asulapaigad 1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu, mis sisaldas söetükke ja loomaluid. See on teadaolevalt Eesti kõige vanem inimeste peatuspaik. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda lammasmäge. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke Kunda järves. Sealt on leitud arvukalt esemeid. Kõik Eesti mesoliitikumi leid kuuluvad nn Kunda kultuuri
isadelt poegadele ja pojapoegadele. ''Pagar Veiti'' arvukatest järeltulijatest võrsus terve armee tagasihoidlikke, kuid visasid ja aktiivseid muusikapõllul töötajaid. Valdav enamiks kodumaa muusikuid isegi neid, kes kandsid õukonna kapellmeistri kõrget tiitlit oli tol ajal raske ning alandavas olukorras: nad said oma töö eest kerjuslikku tasu ja pidid alluma kirikuisade nõudmistele, ühtlasi pidid nad oskama kohaneda kodumaisesse kunsti ja muusikutesse solvava halvakspanuga suhtuvate ülikute labase maitsega. Vaatamata nendele rasketele elutingimustele, Bachide suguvõsa elas ning arenes sest ta oli tihedalt seotud rahvaga, tahva eluga, tema olustikulise tingimustega ja kunstiga. Bachide suguvõsa esinajad tegid märkamatut, kuid tõsist ning suurt tööd: nad lõid rahvuslikku muusikakultuuri, mis toitus rahvalaulu ja rahvatantsu meloodika elustavatest mahladest. 1 Rändmuusik- laulik Johann Ambrosius(lisa 1) oli tema isa
maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma. 1961 avaldati Venemaal seadlus võitlusest ühiskondlikult kasulikku töösse eitavalt suhtuvate isikute vastu. Kahe aasta pärast hakati tegelema luuletaja Joseph Brodskyga. Brodsky mõisteti viieks aastaks asumisele. Selle peale protesteeris intelligents esimest korda 7 avalikult, Brodsky asumisaega lühendati poolteisele aastale. 1972. aastal ta lahkus NLiidust ja sai 1987. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nikita Hrustsov suhtus kunsti nõukogude juhtide traditsioonilisel kombel. See ilmnes
15 vähemalt üritavad seda õppida. 3,5% vastanutest väitsid, et suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt vastastikuse austuse korral. Vastanutel, kes suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt on kõigil tutvusringkonnas venelasi ja arvavad oma kogemuste põhjal, et venelased on siirad ja sõbralikud. Eesti venelastesse negatiivselt suhtuvate eestlaste peamised põhjendused on, et nad on lärmakad, kohusetundetud ja äkilised (5,9%); eesti keele oskamatus (4,7%); stereotüüpidest alateadlikult tekkinud negatiivne hoiak (4,7%). Lisaks nendele toodi veel välja: venelaste vaenulikkus, kui eestlased vene keelt ei oska; eestlastel ja venelastel on liialt erinev kultuur, kombed ja käitmuslaad. Ka eestlaste üldiste väärtushinnagute põhjal on eestlastele kõige tähtsam töökus ja vastutundlikkus, mida nad venelastes aga ei näe
annaabi.ee 
