2 KÄITUMINE 1 KESKKOND Suhtlemine – teooria ja harjutused 55 Ellusuhtumise viisid Nõustamisprotsessi käigus puutub nõustaja sageli kokku nõustatava põhiuskumuste ja -hoia- kutega. Need suunavad osalejate käitumist ka grupitegevustes. Endasse ja teistesse suhtumi- ne on siin üheks näiteks ja aitab nõustajal analüüsida grupiliikmete tegevust ning planeerida oma sekkumisi ja reaktsioone. Kui põhiuskumustega on vaja põhjalikumalt tegelda (need takistavad inimest elamast täisväärtuslikku elu ja eesmärkide poole liikumist), soovitatakse kasutada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (suunata terapeudi juurde). Mina ei ole OK / sina oled OK Mina olen OK / sina oled OK
vallas lastekodu tingimustes (Edovald, 2001; Kõrv, 2004) on el on näidanud, et kasvatajad tähtsustasid laste süllevõtmist, pai tegemist, seotud Uuritud on Eesti täiskasvanud elanikkonna suhtumist laste kallistusi jm füüsilise läheduse vorme, kuid vaatlusest nähtus, et tauniva väärkohtlemise erinevatesse liikidesse üldiste moraalinormide tegelikult seda hoolealustele lastele ei pakutud ning kasvataja-lapse suhtumi taustal. Uurimuse tulemused (Kõiv, 2003) näitasid, et täiskasvanud vahelistes suhetes ilmnes emotsionaalne väärkohtlemine. sega suhtusid kõige taunivamalt nii tõsistesse ebamoraalsetesse käitumise Teisest küljest on uurimistulemused (Prost, 2004) nendess ilmingutesse (näit. väevõimuga teise inimese peatamine ja näidanud, et sagedasem kogemus seoses väärkohtlemise liikidega e paljaks 52
käitumise e puhul ei ole ma lapsele tuttav. Kui laps karistusaja jooksul ruumist lahkub, m käsu mõist- tuleb protseduuri alustada otsast peale. Äärmisel juhul võib i vast suhtumi- ust isegi jõuga kinni hoida, et tekiks distants, mis annaks mõ- s sest ja küt- lemale poolele võimaluse endasse tulla. e Aja mahavõtmise jooksul ei tohi laskuda misest. Ka vanemad ise võivad taanduda, lahkudes mõneks het- k lapsega vaidlusesse. Meetodi efekt seisnebki keks ruumist. s selles, et nii vanematel kui lapsel on aega rahuneda. See võimaldab edaspidi arutada
• Ükskõikne või negatiivne suhtumine õppeasutusse. • Laps ei allu lapsevanema või õpetaja püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 81 On leitud, et andekad alasooritajad erinevad edukatest (kui välistada füüsi- lised, emotsionaalsed ja vaimsed põhjused) nelja faktori poolest: suhtumi- ne õpetajatesse, suhtumine kooli, eesmärgi väärtustamine, motivatsioon/ eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Isiksuse tasandil võib see olla ka enesehinnangu kaitse mittekonstruktiivne strateegia: venitamine ülesannete täitmisega, sihiteadlik pingutusest loobumine, mulje jätmine õppimisse ükskõiksest suhtumisest, provokatiivne käitumine jne. Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete-
väiksema venna vastu, mis on iseloomulik paljudele neist mees- ja naissoost härrastele, kelle jaoks ka kaastunne "rahva" vastu on moeasjaks. Need inimesed patustavad palju enam, kui nad oma täieliku taktitunde puudumise tõttu oskavad iseendile ette kujutada. Pole ime, et taolise "väikese vennaga" suhtlemise tulemus on täiesti tühine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab sellisele suhtumi-sele loomuliku rahulolematusega, siis need head härrad võtavad seda alati kui tõendit rahva tänamatusest. Et ühiskondlik tegevus sellega midagi ühist ei oma, et ühiskondlik tegevus ei või arvestada eelkõige mingi tänuaval-dusega, kuna selle ülesandeks pole mitte almuste jagamine vaid õiguse taastamine, - sedasorti arutlus pole taolistele härradele lihtsalt taibatav. Mind on saatus taolistest sotsiaalse probleemi "lahendamisest" säästnud. Mässides mind ennast
annaabi.ee 
