tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule. (hirekuningas kass, nõelakuningas rätsepp, eluvesi viin, issanda loomaaed - inimesed) Iroonilised sõnad iroonia väljendavad sõnad. (tuhvlikangelane, debiilmolufon)*teravamad sõnad! Pejoratiivsed sõnad väljendavad negatiivse suhtumist. Tänapäeva eesti keele sõnavara SÕNAVARA STIILILINE JAGUNEMINE. Stiil on suhtlussituatsioonile ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Stiili tunnusteks on iseärasused morfoloogias, sõnamoodustuses, sõnavaras, lausustuses, kujundikasutuses, tekstiliigenduses. Stiili värving ühe kindla stiili omadused. (markeeritud sõnad, sest need on erilised ja ebatavalised sõnad). (raisk/sitapea). Markeerimata sõnad on harilikud, tavapärased sõnad, soobivad igasse teksti stiili (laud,maja). Stiilivarjund samasse stiili kuuluvate sõnade väikest
´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna nt: Üksteist – mā tai Kaksteist – mā lua Kuusteist – mā ono Seitseteist – mā witu Kümned moodustatakse lau+arvsõna: Kakskümmend – laulua Kuuskümmend – lauono Seitsekümmend – lauwitu 6
meeldivad. Postimehe lugeja ongi see kõige „tavalisem“ eestlane kui nii võib öelda. Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist oli auditooriumile küllaltki sobiliku looga, mida oli lihtne lugeda, millest oli lihtne aru saada
abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni. Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult,