c) kujutlusvõime d) intellektuaalne e) emotsionaalne · Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. · Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod. · Üsna oluliseks näitajaks andekate laste puhul loetakse huumorimeele olemasolu. · Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. · Andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognittivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud.
alles pudikeelt. Tal on teistest lastest erinev suhtumine ümbritsevasse, soov uurida kõike, ebatavaline emotsionaalsus, huumorimeele olemasolu (Sepp 2010). Matemaatiliselt andekatele lastele on omane pöörata tähelepanu esemete sarnasusele, rühmitada neid või anda asjadele varakult arvulisi väärtusi, innukus mõttemängudes jms. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potensiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Ka koolis käitumisraskustega laste hulgas on selliseid, kelle arenguks pole varasemalt soodsaid tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev
arenenud kujutlusvõime väga loominguline iseseisev protestimeelne Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad intelligentsustestides paremaid tulemusi verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes ja poisid ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes. Üldises andekuses erinevust ei ilmne. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Tähelepanuhäiret-hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi diagnoosides tuleb suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse. Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata.
EESTIGA. 3.5.4. Õpilased omandavad ladusa lugemisoskuse ning koostavad kirjalikke lühitekste, mida kasutatakse omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks ning süstematiseerimiseks ja õpetaja suunamisel uute teadmiste omandamiseks. Oluliselt tõuseb tööõpetuse osakaal, mis soodustab oma tegevuse struktuuri teadvustamist, praktiliste baasoskuste omandamist ja kestva töö harjumuste kujunemist. 3.5.5. Väärtuskasvatuses on olulisel kohal suhtlusprobleemide lahendamine ning viisakas ja reeglitekohane käitumine erinevates situatsioonides. 3.5.6. Õpetaja olulisim ülesanne on õpilase rolli toetamine lastel ning uute praktilise ja vaimse töö oskuste kujundamine. Tähelepanu vajab teemade ja töövõtete integreerimine eri õppeainetes. 3.6. Taotletavad üldpädevused 6.7. klassis 7. klassi lõpuks õpilane: 1) lahendab konflikte rahumeelselt; 2) selgitab rahulikult oma seisukohta kaaslastele;
tehnika – põhiline töö toimub individuaalselt, iga liige leiab iseseisvalt probleemile lahenduse, eelis: kõik osalevad, keegi ei domineeri, kontroll aja ja tegevuse üle 4) delfiotsustamine – suhtlemine on kirjalik, probleemi puudutavad küsimustikud, osalejad eksperdid või isikud, kellel on probleemi kohta olulist infot, eelis: ekspertide aja efektiivne kasutamine, piisav aeg analüüsiks, ideede rohkus, suhtlusprobleemide puudus 5) dialektiline otsustamine – et ei kaldutaks liiga kiiresti ühe alternatiivse variandi poole, teisi läbi vaatamata, etapid: probleemi olemuse määratlemine, 2 või enam alternatiivset ettepanekut, tehakse selgeks nende eeldused ja puudused, jagunetakse alarühmadesse, et kontrollida ja põhjendada oma positsioonide eeliseid
annaabi.ee 
