Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali. Kui mul on midagi väga kiiresti vaja teada siis helistan või küsin msn'is.Kui on vaja viisakalt või ametlikult kellegilt midagi küsida siis saadan e-kirja. Tegelikult ma arvan, et iga inimene teab kus, kunas ning kellega mis olukorras käituda ja millist keelt kasutada nad lihtsalt kas ei taha seda teha, või nad on vihased, mõtted mujal ,ei pane tähele jne. Enamasti ma oskan arvestada oma suhtluspartneriga, kuid vahepeal võin ennast unustada ja räägin emamuse ajast ise. Kindlasti saaksin oma suhtlusoskust parandada raamatute lugemisega.
Mina pean siin järge pidama!" Mina vastasin rahulikult: ,,Mina sain sügisel neli komplekti õpikuid ja nüüd ma need tagastan." Raamatukoguhoidja sahmis pahuralt edasi. Lappas kataloogi ja vaatas arvutit. Küsisin: ,,Kas ma võin lahkuda?" Vastuseks oli ebamäärane mõmin ja näol ebasõbralik grimass. Tänasin ja lahkusin raamatukogust. Mõtlemisainet ebameeldivast teenindusest jagus mitmeks päevaks. Sain kinnitust sellele, et negatiivselt häälestatud suhtluspartneriga on väga raske kontakti saavutada ja suhelda. Jõudsin järeldusele, et järgmine kord, kui raamatukokku asja on, siis lähen ettevalmistununa. Ettevalmistumise all pean silmas seda, et püüan ennast eelnevalt positiivselt häälestada. Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed. Ülesanne 2
sõnade vms abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. Info vastuvõtja saab teate, omakorda dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu informatsiooni andjal. Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. Kommunikatsiooni protsessi käigus võib juhtuda, et see, mis meile tundub
..... (seda)? On tähtis kaaluda, mida räägid endale ja teistele. Me kasutame keelt, et kommunikeerida oma mõtteid, seega me sõnade valik osutab sellele, millist mõttekujutlussüsteemi me kasutame. Inimesed kasutavad erinevaid sõnu, mis peegeldavad meeltesüsteemi eripära. Visuaalsed inimesed näevad, kujutlevad, auditiivsed kuulevad, kõlavad ja kinesteetilised inimesed tunnevad, haaravad kinni, tunnevad, haistavad. udutavad jne. Selleks et olla suhtluspartneriga nn. ühel lainel, on kasulik kasutada sarnast keelt nagu temagi. Iga müüja võiks mõelda, kas ta kuulab ostjat või ootab lihtsalt oma sõnakorda. Kuulamisoskuse analüüsimisel saab esitada järgmisi küsimusi: · Kas mu tähelepanu kaldub kergesti kõrvale? · Kas ma segan sageli partneri jutule vahele? 27
naabritele kirjeldada nii, et nad saaksid sellest aru nii nagu teie isegi (eset mitte näidates). Pange tähele, kuidas teist aru saadi ja mida te tegite teisiti erinevatele inimestele infot andes. Retsipient (info vastuvõtja) saab teate, dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast -näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu kommunikaatoril. Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. Selle skeemi näiteks sobib katkend Lennart Meri raamatust "Hõbevalge". Volga äärde reisinud araablane kirjeldab oma aruandes ühte episoodi
eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade. Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite,
annaabi.ee 
