paeluv. Minu arvates võib seda tendentsi täheldada seetõttu, et vaikus, millena klassifitseerub inimtekkelise müra puudumine, on muutunud igapäevaelus erakordseks ning haruldused on paratamatult köitvad. Kahjuks kipuvad rariteedid nagu vaikus unustusse vajuma või lihtsalt elupildilt kaduma, selle vältimiseks tuleks teadlikult nende osakaalu elus suurendada. Enam kui üheksakümnel protsendil suhtlusajast ei edastata kummalegi osapoolele olulist informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese tundmaõppimiseks või lihtsalt ajatäiteks, mõlemad põhjused tõstatavad aga probleeme. Kui suhtlemise põhjustab soov teist inimest tundma õppida, siis kuidas saab õppida tundma kedagi, kes suure tõenäosusega enamjaolt ennastki ei tunne? On ju praktiliselt võimatu keset konstantset müra endasse süüvida ja end tundma õppida
Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumaalselt informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma 11 aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Tuurand, 1999) 5.2 Käed Kõneldes liigutame vabalt ja spontaanselt oma käsi, puudutades, zestikuleerides ja sageli ennast kohendades. (Jaskolka, 2004) Ristates käed rinnale, tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu. Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema
Tigedus- ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Kuna erinevate rahvuste kehakeel teistest mõnevõrra erineb, siis sõltub ka inimese pilgu kestvus tema rahvusest. Nii vaatavad jaapanlased vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku. Lõuna Euroopa elanikud vaatavad üksteisele otsa aga lühidalt ja sagedasti. Kuid rolli ei mängi mitte ainult pilgu kestvus või sagedus, vaid ka näo või kehaosa, kuhu vaade on suunatud
sokist (Winston 2004: 84). Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse või päikese käes, ahenevad pupilli, et silmi kaitsta (Jaskolka 2004: 56). 2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine
sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Kuna erinevate rahvuste kehakeel teistest mõnevõrra erineb, siis sõltub ka inimese pilgu kestvus tema rahvusest. Nii vaatavad jaapanlased vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku. Lõuna Euroopa elanikud vaatavad üksteisele otsa aga lühidalt ja sagedasti.
annaabi.ee 
