Kuidas kujuneb täiskasvanu tasand? Kujuneb välja hiljem. See põhineb välismaailmast saabuva teabe ratsionaalsel analüüsil. Enamik töö ja olmesuhtlemisest toimub asjalikult arutleva ja tundeliiasusi vältival tasandil. Kuid vanemliku tardumuse ja abituse ja tujutuse vältimisel on paraku ka pahupool: emotsionaalne pidurdamatus, ülemäärane kahtlemine ja fantaasiavaesus. Transaktsionaalse analüüs (TA) Erik Lennart Bernsteini Suhtlemisteooria TA on suhtlemispsühholoogia teiste teooriate hulgas erilisel kohal seetõttu, et võimaldab aimu saada inimeste igapäevasest suhtlemise varjatud tasandeist. TA vaatleb sotsiaalse käitumise elementaarühikuna ühe isiku pöördumist ehk käiku teise inimese poole. Leidke sobiv suhtlemistasand Kas tegemist on vanemliku-, lapseliku või täiskasvanu tasandiga?
8 Allikaloend ……………………………………………………………………………………9 Sissejuhatus 2 Õendusteoreetik on inimene, kes arendab õendusabi ühendades erinevaid eesmärke ja kontseptsioone, arendab patsientide ja tervisehoiutöötajate omavahelisi suhteid. Hildegard E. Peplau oli väga mitmekülgne ning tunnustatud teoreetik. Ta arendas õe ja patsiendi vahelist suhtlust ning lõi suhtlemisteooria. Peplau kirjeldas kuute erinevat õendusrolli, mis omakorda jagunesid neljaks. 1. Hildegard Elizabeth Peplau 3 1.1. Elulugu Hildegard Elizabeth Peplau sündis 1.septembril aastal 1909 Pennsylvanias saksa immigrantide peres. Peplau peres oli kuus last ning tema oli vanuselt teine. Hildegard oli väga suure tahtejõuga ja ambitsioonikas. Tal oli soov saavutada elust midagi rohkemat ja teadis, et
1909 Minnesota Ülikooli juures ülikooli õppeprogrammile vastav õendusteaduste osakond Mary Adelaide Nutting- I õde-professor (1912) 1964-1975 õendusõppes aktuaalne magistri ja doktoriõpe, uurimustööd 1960-1970- õendusteooriate loomise algus Õendusteooriad ja teoreetikud Florence Nightingale - esimene õendusteoreetik Virginia Henderson - õenduse definitsioon Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel Õdede ühendustest Organiseerumine 19 saj lõpul Organisatsioonide esimesed ülesanded 1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest 2. Töötada välja koolituse standardid 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard, õdede positsiooni kindlustamine ühiskonnas
Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 1) töötervishoid ja hügieen 2) elektriohutus ja tuleohutus 3) jäätmekäitlus 4) esmaabi. Juhtimine ja töökorraldus 1) üldorganiseerimine ja töö korraldamine 2) töötajate tegevuse ja ressursside planeerimine ja organiseerimine 3) töötulemuste ja töötajate hindamine, stimuleerimine ja motiveerimine 4) projektijuhtimine ja meeskonnatööoskus. Suhtlemistehnika valdamine 1) suhtlemisteooria põhimõisted 2) suhtlemistehnikad erinevate suhtlemistehnikate valdamine, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, sh efektiivne kuulamine ja kehakeel 3) probleemide lahendamise ja konfliktideta toimetuleku oskused 4) kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju 5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused 6) insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine.
- Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi.
Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone
annaabi.ee 
