Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine,
Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3. laps (loomulik, spontaanne. Positiivne laps rõõmus. Negatiivne laps jonniv) Eelisolukorras on alati suhtlemist alustav inimene, kuna tema saab valida suhtlemistasandi. V V T T L L
emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4
ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli
· suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) · teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) · verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Tähelepanelik, abistav kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb
Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002)
tasandi puudused on just see vähene emotsionaalsus. Emotsioonide puudumine võib paljudes olukordades mõjuda pedantselt ja kuivalt. Veel on halb liigne detailidesse toppama jäämine, fantaasiavaesus. Berne'i TA käsitleb seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see mõjutab inimesi ennast, teisi inimesi ning nende suhteid. Kui algab suhtlemine kahe inimese vahel, siis algab see alati mingil suhtlemistasandil ning suhtlemine on suunatud teise inimese mingi suhtlemistasandi poole. Näiteks: Buss on täis, seal toimub trügimine. Üks käratab teisele: "Mida sa trügid siin?" (see on nagu vanema tasandilt lapse tasandile noomiv, manitsev). Kui see inimene, kellele niimoodi öeldi, vastab lapse tasandil tagasi, siis ta ütleb: "Oi vabandust, mind ju lükati", siis on suhtlemiskäigud toimunud ja selle kohta öeldakse, et suhtlemiskäigud on paralleelsed. Üldiselt seda tüüpi suhtlemine inimeste omavahelisi suhteid halvemaks ei tee.
Need kolm tasandit on igas isiksuses olemas. Kui inimene on ärkvel, siis on vähemalt üks nendest tasanditest aktiivne. Ta käitub sellest lähtuvalt. Berne'i teooria TA Berne'i TA käsitleb seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see siis mõjutab inimesi ennast, teisi inimesi ning nende suhteid. Kui algab suhtlemine kahe inimese vahel, siis algab see alati mingil suhtlemistasandil ning suhtlemine on suunatud teise inimese mingi suhtlemistasandi poole. Näiteks: Buss on täis, seal toimub trügimine. Üks käratab teisele: "Mida sa trügid siin?" (see on nagu vanema tasandilt lapse tasandile noomiv, manitsev). Kui see inimene, kellele niimoodi öeldi, vastab lapse tasandil tagasi, siis ta ütleb: "Oi vabandust, mind ju lükati", siis on suhtlemiskäigud toimunud ja selle kohta öeldakse, et suhtlemiskäigud on paralleelsed. Üldiselt seda tüüpi suhtlemine inimeste omavahelisi suhteid halvemaks ei tee.