Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal, siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. Tahte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Eelkooliea vältel
väljendumist. Et olla sotsiaalselt võimekas, peab laps suutma valida sellise käitumisviisi, mis oleks konkreetses kontekstis sobilik. 11. Miks need on olulised? Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud erinevates olukordades. Ta peab omandama oskues teiste jaoks vastuvõetavalt käituda erinevates sotsiaalsetes olukordades (nt. teater, mänguväljak). Õpitud käitumise kasutamise edukus sõltub suhtlemissituatsiooni kontekstist ja sellest, kuidas laps seda mõistab. Et olla sotsiaalselt võimekas peab laps olema teadlik oma käitumise mõjust teistele ning suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist. Laps peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi, omama mitmeid reageerimisviise ning mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja vastuvõetav teistele, (nii lastele kui täiskasvanutele) konkreetses olukorras. 12. Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) .
tähendus ja selgitada tema päritolu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib
oma rivaale alla suruda, kahjustada või elimineerida. Teine arusaam käsitleb konflikti kui inimeste erinevuste tagajärge. Üsna levinud on konfliktide situatiivne käsitlemine. Näiteks Rüttinger käsitleb konflikte kui pingesituatsioone. Donohue ja Kolt kui situatsiooni, milles osapooled väljendavad erinevusi oma individuaalsete vajaduste ja huvide rahuldamisel, kogedes seejuures teise poole sekkumist. Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb
Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid.
Ikka jääb nagu midagi ütlemata. Olete juba viiendat-kuuendat korda korranud "nojah, ma hakkan nüüd minema", aga ikka veel seisate uksel. Järelikult on tegemata midagi rituaalset, mis annaks sulle märku, et suhtluspartner lõpetab sinuga suhtlemise meeldiva muljega. Nüüd olulisematest pertseptsioonimehhanismidest. Pertseptsiooni- mehhanismid võimaldavad kiiremini süstematiseerida partnerilt tulnud infot, määratleda partnerit, situatsiooni ja suhtlemissituatsiooni (kes, mida, miks jne.). Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta
annaabi.ee 
