KONFLIKT Konflikt on suhtlemissituatsioon, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erinevad ootused ja soov pinge kiiresti lahendada. Iga inimese elus ilmneb pidevalt situatsioone, kus teised ei jaga tema arvamust, ent ometi ei arene igast lahkarvamusest välja konflikt. Seega on konfliktil veel üks faktor-EMOTSIOONID. Konfliktiks areneb lahkaarvamus siis, kui üks arvab, et tema arvamus on õigem ning hakkab enda arvamust teisele peale suruma ning teine saab selle peale pahaseks.
· teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut)
· teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut)
Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.) · tagasiside (info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust), nt. psühholoogiline müra, mille alla liigituvad eelarvamused, stereotüübid, hoiakud sõnumi edastaja suhtes, eksternaalset füüsilist müra tekitab kõik see, mis jääb sõnumisaatjast ja
Kirjaliku teksti genereerimisel on keelevahendite valik täielikult teadlik, kogu tegevus tahtlik. Kui selline oskus pole veel kujunenud, on tegemist suulise kõne kirjaliku esitusega, mis jätab primitiivse mulje ja võib osutuda lugejale raskesti mõistetavaks (esinevad mõttelüngad, liialdatakse asesõnadega, sõnajärg ei too esile uut mõtet, piiratult kasutatakse lauseid siduvaid keelendeid). Arvestada tuleb veel teisigi raskendavaid asjaolusid: kirjutamisel puudub suhtlemissituatsioon, raske on mõista teksti koostamise eesmärki (ette kujutada lugejat). 7. Kõne funktsioonid Mõtet väljendatakse alati kellegi jaoks, sh. ka iseenda jaoks. Iga ütluse puhul on üheaegselt tegemist suhtlemise ja üldistamisega, ütluse esemeline vastavus toimib läbi üldistuse (see, mida näen, on maja, sest kõik samalaadsed objektid nimetatakse sõnaga maja). Seega on alust väita, et kõne kaks peamist ja seejuures põimuvat funktsiooni on suhtlemisfunktsioon
organisatsiooni huvisid. Organisatsiooni igapäevases tegevuses kombineeritakse ametisuhtlemise võtteid omavahel, mis muudab asjaajamise paindlikumaks ning säästab aega. Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on intervjuu (ametivestlus), koosolek ja nõupidamine, avalikkussuhete kujundamine, läbirääkimised ja ametikirjad. Intervjuu on ühe või mitme inimese poolt algatatud vestlus, milles kogutakse ja tõlgendatakse sihipäraselt teavet. Vestlus on vahetu suhtlemissituatsioon, kus kasutatakse suulist kõnet. Seetõttu on suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnalistel suhtlemisvahenditel ning nende kooskõlal. Tulem kujuneb sellest, kuidas osalised oskavad oma sõnumit teisele poolele mõistetavatesse märkidesse kodeerida ja saadud märke dekodeerida. Rõhutada tuleks, et intervjuu on sihipärane vestlus. Töövõttena kasutatakse intervjuud probleemide aruteluks, soorituse tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel
1. Mida enam on võimalik 1 peaeesmärgi alleesmärke koondada 1 allüksuse juhi lahendada seda parem; 2. Mida vähem on allüksus killustatud erinevate peaeesmärkidele suunatud tegevusprogrammide vahel seda parem. Loe lisaks: Siimon, A., Vadi, M. Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999 osa 1, lk.11-30, ptk.4.5, lk.108-124: Organisatsiooni mõiste, Praktilised struktuuritüübid. 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused Kultuuridevaheline suhtlemine on suhtlemissituatsioon, kus sõnumi saatja ja vastuvõtja on erinevate kultuuride esindajad. Kultuurid on väga erinevad koostööd on võimalik teha siis kui aktsepteeritakse teisi, õpitakse tundma ka oma kultuuri spetsiifilisi jooni. Mida erinevamad on kultuurid, seda keerulisem on kommunikatsioon. Kultuur grupi inimeste poolt kogutud ja põlvest-põlve edasi antud teadmiste pagas, mis hõlmab järgmisi komponente: kogemus,
annaabi.ee 
