Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine - Tähendab grupi muutumist olulisele infole suletuks - Janis - Grupimõtlemine- surve vähemusele, et ka nemad enamuse sarnsal mõtleksid Liidriksoleku stiilid lk 62-63 Enesetaju lk 72 Inimestevaheline veetlus- füüsiline veetlus, sarnasus ja tiendavus, tutvus ja lähedus,vastastikune meeldivus lk 79-81, veetluse sünatud näitajad,veetluse teooriad. Berscheidi järgi on teise üldiselt hea või halvana tajumine põhiline bioloogiline reaktsioon-
Selleks et perekonnaelu oleks harmooniline saab ise pärsi palju ära teha: · Tuleks hoida sidet oma vanematega, kuid elada ka oma elu. Ei tohiks lasta vanematel liialt isiklikesse asjadesse sekkuda ega ka vastupidi. Kui vaja, siis aidata neid majanduslikult või emotsionaalselt. · Lahendada tülid ja arusaamatused oma vanemate, õdede ja vendadega. · Otsida eelmiste põlvedega lepitust ja andestada. · Vaadata aeg-ajalt lapsepõlvest kaasa saadud arusaamad, hoiakud ja suhtlemismustrid üle. · Rääkida abikaasale sellest, mis on sulle tähtis ja kuidas sa end suhtes tunnen. Küsida ka abikaasalt, kuidas tema end tunneb ning mis on talle tähtis. Teha koos oma suhetes muudatusi, nii et mõlemal oleks hea. Kui vanematel on hea, on suure tõenäosusega hea ka nende pere lastel. Tugev perekond loob turvalise, positiivse ja toetava koha kõigile oma liikmetele kogu peres olemise ajal jooksul. See annab igale pereliikmele võimaluse
Saab iseenda kohta teada ja oma võimekust proovida. Saab ise kogemuse, tal on väga hea läbirääkimisoskus vanematega. Temaga on arvestatud ja on kokkulepitud reeglid. Tea märgatakse. Ta ei pea oma spontaansust maha suruma. Emotsionaalne turvalisus. Temasse usutakse, usutab ennast. Temast saab liider. Autoritaarne kasvatusstiil: · Väga kõrged ootused; · Madal emotsionaalne soojus; · Väga kõrge kontroll; · Piiratakse avastamistegevus. Endaavastamine on kinni. Suhtlemismustrid, ei saa ilma juhita olla. Õpib teisele, mitte endale. Ei usu endasse. Ei avane. Riski käitumine. Võivad olla kõrged hinded koolis. Lubav/mitte keelav: · Madalad ootused; · Kõrge emotsionaalne soojus; · Madal kontroll; · Ei ole piire avastamistegevuses. Lapse sõna on seadus. Laps ise kontrollib. Suhtlemisoskusega probleemid ei ole vaja harjutada, väga kehvad läbirääimisoskused. Võib olla agressiivne, kui asjad ei ole nii, nagu ta tahab. Lubav/mitte hooliv:
Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte. Takistab teine müüt haridusasutused tegelevad tarkuse suurendamisega ja laste-noorte isiksust ei kujunda. Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess, hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku rohkem kui pähe õpitud raamatutarkus. Lasteaia «jälg» ilmneb otseselt juba koolis, eelkõige suhtlemis- ja õppimispädevuse kaudu. Nii vägivaldsed käitumismustrid ja erinevuste halvustamine kui ka kehv õpimotivatsioon ja vähene koostöötahe on väärtushinnangud. Nende juured on aga koolieelses eas.
6. Suhtlemine teiste täiskasvanutega 7. Kognitiivne areng Kultuuridevahelised erinevused kasvatusstiilides Kultuuridevahelised uurimused põhinevad korrelatsioonil. Ei saa öelda, et mõne kultuuri kasvatusstiilid on paremad kui teistes kultuurides. Kõik sõltub kultuuri sobivusest. Kasvatusstiilid arenevad sellised nagu nad on, sest nad töötavad kindlas kultuuris. Imikutel üks või enam hoolekandjat peale ema 40% kultuuridest. Varajases lapsepõlves 80%. Sarnasused: Ema-lapse suhtlemismustrid. Erinevused: Prantslannadest emad rääkisid rohkem 10-15 kuuste lastega; Lääne-Aafrika emad andsid neile mänguasju, ja ütlesid, et kui lapsed vanemad on siis nad õpivad paremini. Ootused: Haridus (keelekasutus) vs praktilised oskuse. Kultuuriliste väärtuste edasi andmine (individualism vs kollektivism) Kasvatusstiilid: 1. autoriteetne: nõudlik + osavõtlik 2. autoritaarne: nõudlik + osavõtmatu 3. lubav: ei ole nõudlik + osavõtlik 4
annaabi.ee 
