Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda,
mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega? skaneerimine, (L5) Mis on propositsioon? Too oma näide. Seos objekti ja omaduse vahel. L5 Näiteks õun on punane. (ÕO5)
· Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - · Deiksis (indeksikaalsus) valdkond keeles, kus eriti selgelt näha keelelise üksuse ja olukorra seotus. Pragmaatika osa, kuna olukord väga oluline. · Viisaksuprintsiip: positiivne ja negatiinve viisakus(vt pastaka laenamise näidet) · Dialoogi struktuur kõneaktide üketeisele järgnemine jms. Kooperatiivsusprintsiip raamistik, mida oletatakse olevat kõigil suhtlejatel ja mida me kõik omame ja tänu millele in suhtlemine üldse võimalik. Lähtutakse kirjutamata seadusest, et kogu suhtlus toimub printsiibil 'ole võimalikult aktiivne'. Jaguneb: - Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. kui tahad et sinu suhtluseesmärgid täituks. - Kvaliteedimaksiim öeldu peab olema tõene, ära valeta. Et oleks kvaliteetne info. - Relevantsusmaksiim öeldu olgu asjakohane. Selle põhjal tuletatakse lisatähendusi.
Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta-
on suhtlejad kallutatud ühele poole Rääkija on kallutatud ettepoole, kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka poos muutub. Üksteise poole kallutatud partnerid on tihti konfrontatsioonis, samas üksteisest eemale kallutatud partnerid on kaotanud huvi üksteise suhtes. Ettepoole kallutamine kaasneb ka lahkumiseks märguandmisega. Nii et suhtlemisel partnerid liiguvad, vahetavad poose, nende zestide rütm muutub. Sarnases poosis ja samas rütmis liikuvatel suhtlejatel on kergem saavutada üksteisemõistmist. Näiteks ristiasetatud jalgadega partnerile on võimalik reageerida käsi sulgedes või need risti pannes, õlakehitusele reageerida kerge pealiigutusega jne. Mõttekas on tabada ka liigutuste , zestide rütmi. Liiga aeglane ja kiire suhtleja leiavad ühise keele raskustega. Rütmuri puhul ei ole zest staatiline, vaid liigub kindlas rütmis, ta on ka tavaliselt kuhugi suunatud.
Kooskõlas ja konfronteerunud poosid Rääkija on kallutatud ettepoole, kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka poos muutub. Üksteise poole kallutatud partnerid on tihti konfrontatsioonis, samas üksteisest eemale kallutatud partnerid on kaotanud huvi üksteise suhtes. Ettepoole kallutamine kaasneb ka lahkumiseks märguandmisega. Nii et suhtlemisel partnerid liiguvad, vahetavad poose, nende zestide rütm muutub. Sarnases poosis ja samas rütmis liikuvatel suhtlejatel on kergem saavutada üksteisemõistmist. Näiteks ristiasetatud jalgadega partnerile on võimalik reageerida käsi sulgedes või need risti pannes, õlakehitusele reageerida kerge pealiigutusega jne. Mõttekas on tabada ka liigutuste , zestide rütmi. Liiga aeglane ja kiire suhtleja leiavad ühise keele raskustega. Rütmuri puhul ei ole zest staatiline, vaid liigub kindlas rütmis, ta on ka tavaliselt kuhugi suunatud.
• Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur Esimeses peatükis kirjeldame täpsemalt fikseeritud koodi mudelit, selle järeldusi ja puudusi ning nendega toimetuleku meetodeid. Ühe meetodina tutvustame keelenähtuste mõistmise viisi, mis tekstide asemel põhineb suhtlejatel. Tähendus ja õigsus ei ole sel juhul keele ega isegi mitte teksti, vaid inimese omadused. Inimesel põhinev seletus on ühes mõttes ebamugav: ta ei paku kaitset vastutuse eest. Praktilistes suhtlusolukordades meeldib ini- mestele täiesti arusaadavalt lükata vastutus endalt ära, viidates oma valikute põhjendusena väidetavatele objektiivsele faktidele keele kohta. Keel lihtsalt on selline, suhtlejast ei sõltu midagi. Kui tunnistada,
annaabi.ee 
