oleviku kui tulevikuga. osatakse opereerida võimalikkuse ja tõenäosuse kategooriates. (Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.9. Postkonventsionaalse ja formaalsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Kolmandal tasemel otsustatakse, kas teod on head või halvad transtsendentsete moraalsete printsiipide põhjal. See, mis on moraalselt õige, määratakse ühiskonna kokkulepitud väärtuste, kaasa arvatud individuaalsete õigust põhjal. Seadusi ei täideta enam fikseeritute, vaid suhtelistena. See, mida peetakse moraalselt õigeks, sõltub südametunnistusest, mida juhivad transtsendentsed moraalsed printsiibid. Inimelu väärtust hinnatakse ka nende õigusest elule. Elu on püha, inimene on unikaalne. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 8 Kokkuvõte Piaget ja Kohlberg kirjeldasid moraalse järeldamise arengus kolme peamist staadiumit prekonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne või operatsioonide-eelne,
uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet
uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang – suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, “katasroof!” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet
Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Toimetulek stressiga Toimetulek kui pingutus saada hakkama potentsiaalselt kahjuliku stressitekitava olukorraga Lazarus & Folkman: "Indiviidi pidevalt muutuv kognitiivne ja käitumuslik pingutus tulla toime (vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline -
Savise aluspõhjaga õhukeseturbalistes soodes vähenes pärast kuivendamist turbahorisondi tüsedus lodus ja madalsoos kiirusega 0,8 cm aastas, siirdesoos 0,6 cm aastas. Paremini vett läbi laskva aluspõhjaga soodes ulatus turba kadumise kiirus kuni 1,5 cm-ni aastas (Pikk, 1997). Nii toimub kuivendatud alal turba tüseduse, taimkatte ja puistu koosseisu muutumine metsa kasvuks kasulikus suunas. Seega tuleb meie poolt käsitletud kuivendamise tulemusi vaadelda suhtelistena, kuivendamisest teatava perioodi möödumisel avalduvatena. Seejuures tuleb silmas pidada, et kuivendamise mõju on pikaajaline. Kui ühe või teise kasvukohatüübi puistute kuivendamise esialgsed tulemused ongi tagasihoidlikud, ei tohiks sellest veel teha järeldust kuivendamise ebaotstarbekuse kohta. Pikema perioodi möödudes võivad mullastikutingimused kuivendamise tagajärjel sedavõrd muutuda, et endine vähemviljakas kasvukohatüüp asendub viljakamaga, kus
annaabi.ee 
