Maasikasorbett Kogus Koostis 300 g Aedmaasikad 1 tk Apelsin 1 dl Vesi 7 sl Suhkut 2 tk Muna Valmistamine: Pese apelsin, lõika ära koor ja pressi mahl välja. Püreeri saumikseriga maasikad koos apelsinimahlaga. Kalla vesi keedunõusse, lisa suhkur ja apelsinikoored. Lase mõni minut keeda, jahuta. Kalla kokku maasikapüreega ja sega läbi. Pane pisut suurema anumaga sügavkülmikusse, et edaspidisel vahustamisel võiks segu kogus kahekordistuda.
· Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi · Vee ja kohvi suhe peab olema õige (Ühe liitri vee kohta 56g kohvipulbrit) · Tõmbamis temperatuur (90,6-96,1C) · Presskann 4min · Espresso masin Keetmise aeg: · Nõrgumisega kohvimasinad on 4-6min mitte üle 7-8min
Viljaliha sisaldab vähe suhkrut. On rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Kasutatakse kokteilide , veinide, likööride , valmistamiseks. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Sisaldab A ja B rühma vitamiine Kastan Kastan kasvab Eestis(kui süüa ei kõlba). Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt, seepärast süüakse põhiliselt praetult ning keedetult. Sisaldavad rohkesti suhkut , tärklist ja vitamiine. 50% on vett kastanis , mis tähendab ,et kergesti vananevad. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged.Kastanijahust küpsetatakse leiba ja pannkooke ning sellega paksendatakse kastmeid ja hautisi.
Suurtööstuste on tortide ja kookide katmiseks spetsiaalsed masinad, mis piserdavad zelee tootele ühtlase kihina. Kaunistamine martsipaniga Martsipan on suhkrust ja mandlitest valmistatud elegantne, plastiline ja hästi vormitav dekoratsioonimaterjal. Kaunistused on ilusad ja maitsvad. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud mandlite ja suhkru osakaal martsipanis: Martsipan 1:1 (1osa mandleid, 1 osa suhkrut) martsipan 2:1 (2 osa mandleid, 1 osa suhkut). Martsipaniga töötamisel on vaja silmas pidada: martsipani tuleb hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt suletuna, valguse eest kaitstuna; enne kasutamist soojendatakse martsipan toatemperatuuirini (20-25kraadi); enne vormimist tuleb martsipan läbi sõtkuda; tööruumis ja -laual on nõutav absoluutne puhtus ja hügieen; mida suurem on mandlisisaldus martsipanis, seda plastilisem on mass. Mida rohkem suhkrut, seda rabedamaks muutub martsipan Toodete katmine martsipaniga
Dzinn- mais, nisu, oder, rukkis, kuid lisatakse juurde marju-peamiselt kadaka marju, puuvilju, tsitruliste koort, ürte ja vürtse. Rumm- kange, meil kuni 80 protsendilse sisaldusega jook, mida saadakse suhkruroo melassist või suhkrumahlast ja siirupist. Kõrgema alkohooli sisaldusega rummid üle 70 protsendilse Värvuse järgi: valged rummid- testileeritakse üks kuni kolm aastat tamme vaadis. Kuldne rumm- kolm aastat vanad ja tammevaadis laagerdunud, lisatakse suhkut. Tume rumm- lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitkase tammevaadis vähemalt neli aastat. Viin- neutraalse maitse ja lõhnaga, veega lahjendatud piiritus. Valmistatakse kartulist või teraviljast mis kääritatakse pärmiga. Euroopas viina minimaalne sisaldus 37,5 %. Viin jaguneb kolme põhigruppi: · maitsestamata viin · maitsestatud viin · puuvilja viinad Maitseainetena kasutatakse punast pipart, puuvilja essentse, vanilliini, sokolaadi ja essentsse
Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vaheliset sidemest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkond ; teineteisega kokkupuutuvate ainete iseeneslik vastastikune
annaabi.ee 
