Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus. Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus, üliemotsionaalsus jms). Siiski see kõik on vajalik. Selles eas ei idealiseerita vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju paranda, mis eelnevalt on aset leidnud. Kaasaegne ühiskond takistab selge ja püsiva identideedi tekkimist inimeses, mitte nagu vanasti, kui oli kindel, mis elus edasi saab
Harjutakse kehaga (füüsiline liikumine aeglasem, kohmakam). Arvatakse, et kui kasvab kiirelt pikaks, siis peab ka tark olema, tegelt nii ei ole. Psühholoogilises pooles on tähtis lavatunnetuse efekt, teisalt tahaksid olla individuaalsed ja erilised, samas kuuluda mingisse gruppi. Riskivalmidus, ainulaadsuse tunne (minuga seda ei juhtu). Seda iseloomustab see, et riski- ja stressisituatsioonidest on võimalik välja tulla kahjustusteta. 16-aastaselt algab suhetekriis (suhete loomise vajadus). 19-aastaselt algab identiteedikriis (saan oma identiteeti korrigeerida, ümber teha, kui vaja (kooli vahetada vms). 16- aastastel on oluline romantiline armastus, suhted on olulised/tähtsad, ,,kõik või mitte midagi" (kui armastab, siis on kogu aeg päike, kui ei, siis on kõik must). Hakkab tekkima enda ülelaiendamine (ta pani need riided selga selge, ma meeldin talle, ta tegi mulle ukse lahti selge, ma meeldib talle jne jne)
Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet.
Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet.
hakkavad aktiivselt tundma huvi nii oma soolise kui ka teiste tahkude vastu. Selle perioodi kriisidele on omane üliemotsionaalsus, laiali valgavus, meeleolude muutlikkus. Sisuliselt on see etapp koht, kus on võimalik eelneva nelja etapi veab ära parandada, sest selles etapis läbitakse hästi kiirelt veel kõik eenevad erapid. Selles vahemikus on sisuliselt kaks kriisi: 1. varajasemas tüüpiline puberteediea suhetekriis selline vanus, kus noored hakkavad nägema ka oma vanemate puudusi ja vigu ning see on ka see vanus, kus üks identiteet vahetatakse uue vastu (lapselik täiskasvanulikuks); 2. hilisemas faasi lõpus identiteedi kriis. Tuleb luua oma enda ,,mina", üle vaadata oma unistused ning leida oma koht elus. See vajab rollide katsetamist, oma piiride leidmist. Mida keerulisem on ühiskond, seda raskem on leida oma identiteeti.
annaabi.ee 
