Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk?
Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel.
ajaga palju järglasi,geneetiliselt identsed,pärilikku muutus kas väga väike või puudub ültse.Mittesuguline paljunemine.Eoseline paljunemine-paljunevad vetikad,sõnajalataimed.Eosed moodustuvad meoosi teel,eosed on haploitsed,pärikik muutus on suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.Suguline paljunemine-uus isend areneb viljastumisel moodustunud sügoodist(munarakk).esineb õitsmisel,okaspuudel,loomadel.Sug.palj.eripära-kaks vanemat,vajalikud sugurakkud,suguline paljunemine esineb ulatuslik pärilikk muutlikus.Mis tagatakse:sug.rakkud küpsevad meoositeel,ühinemine viljastumisel.Partenogenees- sugulise paljunemise erandvorm,kus organismi areng saab alguse viljustamata munarakust.Tähtsus-võimaldab liigil eksisteerida ühesooliselt.
Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja thus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine.Tavaliselt lheb vaja kaht eri soost isentit,seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised.Niteks karpide, ainunsete ,merithtede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi naad lasevad oma sugurakkud vette,kus need viljastuvad kehavliselt.ka putukad ja mblikud viljastuvad kehavliselt. VILJASTUMINE. Kehasisene. Kehavline. Toimub keha sees. Toimub vljaspool keha vees. (vihmaussid ,mblikud ,mardikad) (karbid,ainunsed,merithed ) Mni selgrootu vib olla nii ema kui ka isa eest. Sellised selgrootud on vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides vtta isase ja ka emase rolli
tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude areng. Sugulisest e generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas-ja emasorganism.Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkud e gameetide tuumad. Sügood- viljastunud munarakk. Spermid- mehe seemnerakud., moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid- spermide esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad mumandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermatogeneesist tuleb 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud vamivad munasarjades. Ovogoonid- munaraku eellased.
Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus? Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest, ristsiirdest ja homoloogiliste kromosoomide juhuslikust lahknemisest meioosis. Samuti bakterid plasmiidide vahetusel. 38. Miks on kombinatiivne muutlikkus tekkinud/vajalik? Siis ei ole kõik täpselt ühesugused, et tekiks erinevatel rakkudel erinevad tunnused. 39. Mis on mittepärilik muutlikkus? Fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast geene mõjutamata. 40
....................................................................................................6 Eostega paljunemine eostaimedel. ............................................................................................. 6 SUGULINE PALJUNEMINE:...................................................................................................7 Sugulise paljunemise erivormid:.................................................................................................7 Sugurakkud valmimine inimese näitel (spermatogenees, ovogenees)........................................7 MEIOOSI ERIVORMID:........................................................................................................... 9 Meioosi bioloogiline tähtsus:....................................................................................................10 INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel........................................... 11 VILJASTUMINE.................................
- Emaorganimsis lootele mõjuvad tegurid mõjutavad epigeneetilisi protsesse (alkohol raseduse ajal jne. Soo määramine - kõige täiuslikum on soomääramise viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid - kokkupakitud DNA-ahel koos valkudega moodustab kromosoomi - inimsel on 23 paari kromosoome, neist üks paar on sugukromosoomid - naistel 44 + XX - meestel 44 + XY Mis on sugurakkudes? - sugurakkud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem st. 23 kromosoomi - kõik naiste sugurakud sisaldavad kahte X-kromosoomi (geene on u 2000) - Barri kehake üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide produkte ei toodetaks liiga palju - Meeste sugurakkudes pooled sisaldavad X ja pooled Y-kromosoome (geene on alla 100) - SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu
annaabi.ee 
