nähtusi o strukturalismi meetod: 1) Koguda ja analüüsida üksikfaktid. 2) Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. 3) Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. o keelest lähtuvad uurimistasandid: · sugulusseosed, sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur · teaduse teooriad · müütide teooriad · ühiskonna teooriad kjhkfg
ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub
konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad ühiskonna teooriad C. Levi-Straussi müüdi struktuur Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku seletav ja ajas pööratav fakt) teljele
Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia
Võib olla üsna kindel, et probleemid, mille tekitasid teoloogiale ajaloolis-kriitilise piibliuurimise tulemused, olid hoopis ebamugavamad ja radikaalsemad kui loodusteaduste poolt esitatud väljakutsed. Ligikaudu samal ajal hakati kristlust käsitlema ka võrdluses teiste religioonidega. Kui Enuma Elish ja Gilgameshi eepos said laiemalt tuntuks, sai ühtlasi ka selgeks, et kultuuride, müütide ja religioonide vahel on tugevad sugulusseosed. Tõdemus, et Piibli materjal ei olegi nii unikaalne nagu varem võidi arvata, avas tee uut tüüpi uurimustele. Kuidas täna mõtelda? Kuidas võiksid teaduslikud arusaamad maailma tekkimisest aidata meil taasmõtestada kristlikku loomislugu? Alustame sellest, et asetame kõrvuti tänapäevase ja Piibli algussalmide kosmoloogia Tänase arusaama järgi elame me planeedil, mis tiirleb ümber ühe tagasihoidliku tähe neist sajast miljardist, mis moodustavad meie spiraalgalaktika, mida
annaabi.ee 
