Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja täiendamiseks tuuakse Soomest (soome tüüp). Puuride mõõtmed: Laius*kõrgus*pikkus Rebastel 94,5*72*127 ja üksikpuur 69*67*87 Minkidel 30*48*85 Söödaköök: pudrukeetja, purustaja, hakkmasin ja segisti. Nahkade töötlemiseks kasutatakse soojendatud saepuru
Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4
emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik
toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur. Nad on hea söödaväärindusega. 3. Koleeriline tüüp e. koleerik. Tugev, tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Seda tüüpi loomad on sõjakad ja kohanevad hästi, kuid pidurdusprotsessid on neil nõrgad. Suguloomadena on üliaktiivsed ja koormavad end üle. põllumajandusloomadena ei soovitata, sest nad on liiga rahutud. 4. Melanhoolne tüüp e. melanhoolik Nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Sellised loomad kohanevad halvasti keskkonnatingimustega ning neil on madal produktiivsus. Seetõttu ei sobi nad produktiivloomadeks. 3.5. KASV JA ARENG 3.5.1 KASVU JA ARENGU MÕISTE. Põllumajandusloomad on aretatud inimese poolt mingi toodangu saamiseks. Loomade
Tõud peaksid olema geneetiliselt lähedased, et vältida suuremaid muutusi parandatava tõu teistes tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese põlvkonna emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärel F2 teise tõuga jne. 4. Vältav e ümberkujundav ristamine kohaliku tõu või loomaderühma parandamine mitme põlvkonna jooksul
annaabi.ee 
