Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...
Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad
Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus. Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Kõige suuremad muutused toimusid perioodil antiikajast lokaalõiguseni. Sugukonnad hakkasid lagunema ja sellega kadusid sugukonnaõigused. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et võim hakkas minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ei samastanud ennast enam sugukonnaga, vaid millegi suuremaga. Algas ühiskondlik kihistumine. Ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni riiki. Arhailine riik arenes kahes erinevas suunas: despotism ja piiratud monarhia. Mandri-Euroopa kultuur on välja kujunenud Rooma õiguskultuurist. Seoses sellega saamegi öelda, et Eesti õiguskultuuril on samad juured, mis Rooma õiguskultuurilgi. Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama
merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest
Järgnes nooriku tantsitamine, mis kuulus algselt arvatavasti muistsesse viljakus- ja sigivusrituaali: pärast tanutamist ja põllelappimist viis mõni peigmehe sugulane, uuemal ajal peigmees ise, nooriku esimesena tantsima. Seejärel tantsitasid teda järgemööda teised pulmalised. Teise pulmapäeva õhtul viidi noorpaar rituaalselt magama. Kolmandal pulmapäeval algas veimede jagamine. Algselt oli sellel nii maagiline kui sotsiaalne eesmärk: hea läbisaamine tulevase mehe ja tema sugukonnaga. Mõnel pool said oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja mängudega raha. Päeva lõpus lahkus saunjarahvas peiukodust. Mõnikord kestsid pulmad neljandagi päeva, nüüd juba eraldi kummaski pulmamajas. Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti, tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti.
Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse. Üksikisik võis ellu jääda sisi kui kuulus sugulasühendusse. Õiguslikkus seotuses ja rahus elati üksnes oma sugukonnaga. Ainult siis kehtis tingimatu rahukohustus. Suhetes teistega rahu puudus. Võõras on vaenlane- hostis. Oli olemas moodus kuidas võõrast võis saada sõber. Arhailised kultuurid on külalislahked. Avatakse maja võõrale rituaalselt, millega saab võõrast-sõber. Et võõrast saaks külaline-sõber, tuli see sõprus vormiliselt luua. Kui külaline oli majas oli rahukohustus. Külalisõiguse kestus oli piiratud sest kolme päevaga hakkavad kala ja külaline lehkama.
Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse. Üksikisik võis ellu jääda sisi kui kuulus sugulasühendusse. Õiguslikkus seotuses ja rahus elati üksnes oma sugukonnaga. Ainult siis kehtis tingimatu rahukohustus. Suhetes teistega rahu puudus. Võõras on vaenlane- hostis. Oli olemas moodus kuidas võõrast võis saada sõber. Arhailised kultuurid on külalislahked. Avatakse maja võõrale rituaalselt, millega saab võõrast-sõber. Et võõrast saaks külaline-sõber, tuli see sõprus vormiliselt luua. Kui külaline oli majas oli rahukohustus. Külalisõiguse kestus oli piiratud sest kolme päevaga hakkavad kala ja külaline lehkama.
annaabi.ee 
