Raphaeli naiivne edevus saab aga õige hoo sisse, kui ta kohtub Pariisi uhkeima primadonnaga - Foedaraga. Ta armub vaid naise ilusse, sest vähe on positiivseid loomuomadusi sel tühisevõitu kaunitaril. Ka siin tekib küsimus, miks lubas nõnda sügav noormees endale sellist narrust. Ja miks on tundeküllas Raphael üsnagi vaimustuses Rastignacist, kes on blaseerumuse ja silmakirjalikkuse musternäidis, väites, et kõik geniaalsed inimesed on sarlatanid? Hoolimata romantistlikest sugemetest mõjub teos ehk liigagi ebaloomulikuna. Niisiis võibki öelda, et Raphaeli soovide mittetäitumise taga olid tegelasesisesed paradoksaalsed iseloomujooned. Ei saa ju otsida armastust neilt, kes su siirust rumaluseks peavad ja heakskiitu leida neilt, kes su andeid ei näe.
uus kanditaat peab tunduma suutelisena lahendama mõnd väljapaistvat ning üldtuntud probleemi, millega mingil muul kombel toime ei tulda 2) uus paradigma peab lubama säilitada suhteliselt suure osa konkreetsest probleemilahendamise potenstsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu tema eelkäijatele. Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus,
Rüütliromaani allikad: 1) ajaloolised tekstid, kroonikad + pseudoajaloolised allikad (kangelaslik eepos); 2)müüt, arhailine eepos; 3) kristlus. Rüütliromaani põhisisuks on Püha Graali otsimine. Graal on peeker, kuhu Johannes korjas Kristuse vere, hiljem kauss, kus hoiti liha. Pastoraalromaan. 16-17. saj kujunes proosatekstina. Jacopo Sannazaro Arcadia 1504; Cervantes La Galatea, 1585. Põhiainestikuks idealiseeritud karjaste elu. tänapäeval räägitakse pastoraalsetest sugemetest romaanis. D. H. Lawrence, Evelyn Waugh. Philip Roth, American Pastoral, 1997. Ökokriitika uurib, kuidas kirjanduslikus tekstis konstrueeritakse inimese ja keskkonna (looduse) suhteid. 8 Kelmiromaan. 16. sajandi hispaania k. Tormese Lazarillo elukäik. Kangelane kuulub madalasse seisusse, tema huvid on materiaalsed ja füüsilised. Ta peatab ja teda petetakse
rakendavad õigusnorme. Õiguse koosseisu, koostisse struktuur sellesse kuulub kirjutatud õigus ja kirjutamata õigus tavad, moraal jne ning teiselt poolt seadused, määrused jne. kirjutamata õigust luues võetakse aluseks ka kirjutamata õigust (ülipositiivset õigust). Õigus tekkib valdavalt ühiskonnad, seadusandja hakkab olemasolevaid norme kirja panema, analüüsib, hindab, fikseerib need ja teeb teatavaks õigusadressaatidele. Paljude sots normide sugemetest koosneb õigus materjal, mida kirja panna, sellele küsimusele vastuse otsimisel jõuame ikka nende kirjutamata normideni. Seadusandja ammutabki seda materjali reaalselt. See kõik kokku tuleb õiguse struktuuri all arvesse. Enam kui kirjutatud õigusnormide või nn õigusallikate süsteemi sisemine korrastatus. Vähemalt 2 allastruktuuri: õiguse vaimne infrastruktuur ja institutsiooniline infrastruktuur.
Õiguse koosseisu, koostisse struktuur sellesse kuulub kirjutatud õigus ja kirjutamata õigus tavad, moraal jne ning teiselt poolt seadused, määrused jne. kirjutamata õigust luues võetakse aluseks ka kirjutamata õigust (ülipositiivset õigust). Õigus tekkib valdavalt ühiskonnas, seadusandja hakkab olemasolevaid norme kirja panema, analüüsib, hindab, fikseerib need ja teeb teatavaks õigusadressaatidele. Õigus koosneb paljude sots normide sugemetest materjal, mida kirja panna, sellele küsimusele vastuse otsimisel jõuame ikka nende kirjutamata normideni. Seadusandja ammutabki seda materjali reaalselt. See kõik kokku tuleb õiguse struktuuri all arvesse. Enam kui kirjutatud õigusnormide või nn õigusallikate süsteemi sisemine korrastatus. Vähemalt 2 allastruktuuri: õiguse vaimne infrastruktuur ja institutsiooniline infrastruktuur.