aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
Saksa Ordu ja P-Eesti vassallid. Saadi üks moment pihkva küll endale. Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga. Albert Suerbeer oli esimene Riia peapiiskop.Kaotas üks moment oma Preisi alad Saka ordule. Peapiiskopi toolile ei saanud Albert aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt Saksa orduga, mis seisnesid erimeelsustes Leedu ristiusustamisega ning peapiiskop ei toetanud seetõttu kuigivõrd ka ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega) Liivimaa kodusõja algus 1297
aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus raad olemas. 12481250 Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. 1259 Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. 1260 Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
ründamise eest). Saksa ordu taotlused Vadjamaa hõivamiseks jätkusid 1260. aastatel. 1267. aastal algas järgmine suur sõda Liivi- ja Venemaa riikide vahel. Vene vägesid juhtisid vähemalt 6 vürsti. Väed kohtusid verises lahingus, kuid peremees ei selgunud välja. Ordu tegi vastusõjakäigu Pihkva suunas, Irboska linnus põletati, Pihvka piirati ümber, kuid Novgorodi abiväe saabumisel sõlmiti rahu. 1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala,
9. I. (U. B. 188) nimetas paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Preisi ja Liivimaa peapiiskopiks, kel neis maades aga veel piiskopkondagi ei olnud, mispärast ta ühtlasi ka paavsti legaadiks neile maadele määratakse. Ta võib oma soovi järele ühe vabaneva piiskopkonna omale peapiiskopkonnaks ning asukohaks valida. Preisi ordu ei soovinud Preisimaale metropoliiti, kes tema algusest peale piiramata õigusi oleks ehk tahtnud piirama hakata. 1253. a. lõpul vabanes Riia piiskopkond ja Albert Suerbeer valib selle oma metropolitaankonna keskkohaks. Paavst Aleksander IV kinnitab 20. I. 1255 ta selle koha peale, ühtlasi juurde lisades, et seejuures Rooma kiriku ja armastatud poegade Saksa püha Maarja hospidali ordu meistri ning vendade õigused peavad kõiges ning alati puutumata jääma (U. B. 279). Seda viimast tingimust ei olnud endise paavsti Innocentius IV nimetuskirjas isegi Preisimaa kohta mitte, veel vähem oleks sellest Liivimaa suhtes juttu võinud olla. 31. III. 1255 (U. B
annaabi.ee 
