Tehakse valdkondades, kus on oluline ohu ärahoidmine (politsei-, keskkonnaõ). Kohtud on kontrollinud prognoosi tõenäosuse astet, p aluseks olevate andmete õigsust, metoodika laitmatust. Riskiotsustused prognoosi otsustused käsitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikkust on võimalik kindlaks teha. Riskiotsustused on kaitse selle eest, kas oht on olemas või mitte varasem info puudub (ravimitööstus, taimekaitse, tuumaenergeetika). Planeerimisotsustused ei ole tegemist õn subsumeerimisega vaid n poolt sätestatud eesmärkide konkretiseerimisega ja eesmärgi saavutamise teede kindlaksmääramisega. D ja mõm kombinatsioon Nn ühendnormid kui ühes õn-s on ühendatud d ja mõm. Mõm rakendamisvead · hindamispiiride ületamine kui hõ ületab h p, mis talle on andnud rakendatav mõm või seadus. Mõm ebaõige abstr tõlgendamine kontrollida kas mõm tunnused on tegelikkuses reaalselt täidetud. Ebaõige prognoos. Hindamispiiride ületamine pole
Juba ammu ei põhine õiguse rakendamine pelgalt õigusnormidel. Need on tohutult tähtsal kohal. Deduktiivne mõtlemine, subsumeerimisel põhinev normide maailm jääb. Õiguse rakendamine on juba ammu väljunud subsumeerimise deduktiivse mõtlemise raamidest ja põhineb printiibikesksel mõtlemisel, mis lähendab mandri- euroopalikku ja common law põhimõtet. Printiibikeskne mõtlemine on õigust kujundav tegevus, kus subsumeerimisega ei ole midagi peale hakata. See on jõulisem, üha enam omaseks saanud õigusmõtlemine. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID · Faktiküsimuse lahendamine tuleb leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus. Selle teadasaamine on seotud suuremate ja väiksemate probleemidega. See, mis tegelikult juhtus, kuulub minevikku. Mida rohkem aega tagasi, seda suuremaks need probleemid lähevad, et teada saada, mis siis tegelikult juhtus. Ajafaktor
asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele o Teokoosseis õiguslike tagajärgede kindakstegemine Mis kehtib? Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte. Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne. Kohtud nt peavad subsumeerima lähtudes vajadusel analoogiast ning tegema seda oma pädevuse piirides. C. ERAÕIGUSLIKE NORMIDE RAKENDAMINE HALDUSÕIGUSES 15 Eraõiguslikke norme rakendatakse haldusõiguses juhul, kui puuduvad haldusõiguses vastavad
Neist kasutamine ja kinnipidamine, kui õiguse vahetu realiseerimise viisid, realiseeritakse õigussuhte subjektide vahetu käitumisega. Seega võivad õigust vahetult realiseerida kõik isikud, viies oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis etteantud käitumise nõudega, seeläbi õigust kasutades või sellest kinni pidades. Ja nii ka igapäevaselt toimub, ehkki sageli ei pane me seda tähelegi. Keerulisem on õiguse realiseerimise kolmanda viisiga õiguse rakendamisega ehk subsumeerimisega. Õiguse rakendamine ei realiseeru õigussuhte subjektide vahetu käitumisega, vaid see on riikliku tegevuse eriliik. Subsumeerimine seisneb konkreetsete eluliste asjaolude võrdlemises õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nende omavaheline seos on tuvastatud, õigusliku tagajärje osas lõppjärelduse tegemises:
4) prognoosotsustused (põhinevad eelneval või eelnevatel kogemustel) (käsitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikust on üldjuhul kogemuslikul baasil ette näha millised võivad olla tagajärjed) 5) riskiotsustused (kujutavad endast kaitset sellise ohu eest, mille puhul on kahtlus kas selline oht üldse eksisteerib, kuna puudub ammendav informatsioon, kogemusi ei ole) 6) planeerimisotsustused (siin ei ole tegemist subsumeerimisega, vaid normi poolt sätestatud eesmärgi konkretiseerimisega ning eesmärgi saavutamise teede kindlaks määramisega) Diskretsiooni ja määratlemata õigusmõistete kombinatsioon: võib olla tegemist ühendnormidega. Sageli esineb siis juhtumeid, kus ühte õigusnormi on ühendatud nii kaalutlusõigus ja määratlemata õigusmõiste. Diskretsiooni ja määratlemata õigusmõistete kombinatsioon esineb ka planeerimisnormides. Määratlemata õigusmõistete rakendamise vead:
e) Sama mõiste väljendamiseks tuleb käsutada võimalikult üht ja sama sõna, tarbe korral ühtsama lauset; f) Kasutada tuleks võimalikult lühikesi lauseid, millest igaühes sisaldugu iseseisev, kuid eelmise ja järgmise mõttega seotud mõttekäik V. Tänapäevased töömeetodid Õe rakendamisel mandri-euroopaliku ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes Õe rakendamine seostub eelkõige subsumeerimisega, loogilise skeemiga, kuid sellest piisab üha vähem. Tänapäeval on vaja korrastatud Õmõtlemist enam, kui varem. Jutt on eelkõige õ printsiipidest ja dogmaatikast kui meetoditest hinnangute kujunemistel – argumenteerimistel. Nii õ dogmaatika kui ka printsiibid kuuluvad nende instrumentide hulka, mis tänapäeval töötavad käsikäes ja peavad olema igapäevased meetodid ühendandes Se Õe traditsioonil ja common-law traditsioonil
annaabi.ee 
