Universaal justkui kahestub: nimi ja asi.
Täielik asja tabamine toimub läbi kõne, läbi kõnede mõtte, mis tekivad rääkija hinges,
on suunatud kuulaja hingele ja eeldavad mõistmist. Jumalikud ideed helilised
kujundid mõisted ütluse mõtted
Inimene loob kolme liiki komplektseid ideid ehk liitkujutlusi: substantsid, modid, ja relatsioonid. · Substantsid on kas iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid (nagu inimene, taimed). Substants kannab loendamatuid modisid. Substants on see, mille kohta me ei tea, mis see on. Me teame, et see on kõigi olendite, esemete ja asjade kandja. Locke võrdleb substantsi kerratõmbunud siiliga. · Modid on komplektsed ideed, mis ei eksisteeri iseenda jaoks, vaid tulevad ette substantsides (nii on päev lihtne aja modi). Selle kõrval on ka segunenud modi'si, mille hulka kuuluvad ka moraalimõisted (näiteks õiglus). · Relatsioonid on näiteks põhjuse ja tagajärje ideed. Need sünnivad mõistuse vaba loomingu tulemusena. Essay'de IV raamat käsitleb teadmise otstarvet: "Vaimul ei ole kogu oma mõtlemise juures mingit muud vahetut objekti kui omaenda ideed ... Sellest on ilmne, et meie tunnetusel on tegemist vaid meie ideedega.
ole filosoofia ja teoloogia teineteisest lahutatavad. · Augustinuse "credo, ut intelligam" (usun, et · Kui vorm on määratletus, siis vajab ta seda, mida tunnetada) asemel seisab siin "intelligo, ut credam" määratleda. Määratletav on mateeria. (tunnetan, et uskuda). · Mateeria on ühtlasi mitmekesisuse alus. · Asjade olemus on individuaalsetes substantsides · Kaks summat ja seda mõeldakse üldistes mõistetes. Olemus on 9 seotud vormi ja mateeria terviklikkusega, kuid on õpetada "ingelliku õpetaja meetodi, õpetuse ja substantsist eristatav. printsiipide kohaselt".
liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate kujutluste suhtes passiivne, sest need on põhjustatud otseselt objektidest, ent vaimul on võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise (üldistamise) kaudu sünnitada komplekseid ideid. Need ideed jagunevad kolmeks: substantsid (iseendas olemasolevad üksikasjad või looduses nähtu, nagu taimed), modid (tulevad substantsides ette, nt aeg on substants, päev on modi) ja relatsioonid (põhjuse ja tagajärje ideed, mis sünnivad vaba loomingu tulemusel). Inimese teadmiste maht on piiratud, see ei ulatu kaugemale kui meie ideed. Inimene peab teadma tegelikult ainult seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Teadmise astmed: intuitiivne (kahe ideede vastandamine või vastupidi ring ei ole kolmnurk, kolmnurk ei ole ruumiline), demonstratiivne teadmine (teiste ideede
Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne. Meelelise taju juures eristab: 1)primaarseid kvaliteete - omased välistele asjadele (kuju, arv); 2)sekundaarseid subjektiivseid kvaliteete - subjekti kujutlused (värv, maitse, lõhn). Inimese vaim loob 3 liiki komplektseid ideid, mis koosnevad lihtsatest ideedest: 1)substantsid - iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid, kõigi asjade (ka modide) kandja; 2)modid - komplektsed ideed, mis tulevad ette substantsides; 3)relatsioonid - põhjuse ja tagajärje ideed, mis sünnivad mõistuse vaba loomingu tulemusena. Teadmiste maht on piiratud - see ei ulatu ideedest kaugemale. Teadmine suudab haarata asjade tegelikku seisu üksnes nii nagu meeled seda võimaldavad. Inimene peab teadma üksnes seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Teadmised: 1)kõrgeim on intuitiivne tunnetus - vaim võtab
annaabi.ee 
