tarbimise taset pulsisagedus 185-190 lööki/min vere laktaadi tase 8-10 mmol/l kestus kuni 10 min arendamise meetod on ekstensiivne intervallmeetod, vähemal määral intensiivne intervallmeetod Laktaatse kiirusliku vastupidavus harjutuste kestus on 10 sek kuni 2min kiirus 96-100% maksimumist maksimaalsete ja 90-95%submaksimaalsete harjutuste puhul taastumispauside pikkus võib olla 3-10min vere laktaadi tase submaksimaalsete harjutuste puhul 15-19 mmol/l ja maksimaalsete harjutuste puhul 20-25 mmol/l suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega Alaktaatse kiirulsiku vastupidavuse harjutusi masutatakse maksimaalse kiiruse ja keatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks
informatiivne, sest pingutus on lühi ajaline ja põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamisel on olulised: harjutuste intensiivsus, harjutuste kestus, harjutuste arv, puhkepausi kestus, tegevus puhkepausi ajal, pingutuse doseerimise oskus, hea lõdvestus. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste kestus on 10 sekundit kuni 2 minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist maksimaalsete ja 90–95% submaksimaalsete harjutuste puhul. Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1
depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. 56000 katsealuse vaatlemine on viinud järeldusele, et kehalise aktiivsuse tase on võrdelises seoses hea vaimse tervisega: hea tuju, üldine heaolutunne, suhteliselt harvad närvilisuse ja masenduse ilmingud. 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab
· pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust. Kui tippsportlastel võib maksimaalsete ja submaksimaalsete ehk kiiruslikku vastupidamist arendavate harjutuste suhe olla 50%:50%, siis noorte treeningus kasutatakse submaksimaalseid harjutusi kaks korda enam kui maksimaalseid. Spetsiaalse ettevalmistuse etapil tehakse 23 kiirustreeningut nädalas. Sportlase kiiruse arendamiseks tuleks esiteks valida jõuharjutused, mis koormavad ja kaasavad võimsalt tööle tippkiirusel pearaskust kandvaid lihaseid: reie-kakspealihased,
teise on mõjustuse (treening) lõppedes pöörduva iseloomuga. Vastupidavustreening muutused lihases ja ka sellest väljaspool; kohastumisprotsessid suunatud korduvate kontraktsioonide efektiivsele sooritamisele. Üheks vastupidavustreeningu eesmärgiks ja ka tulemuseks on O2 transpordi ja tarbimise parandamine. Lihase tasandil tähendab selline koormuse/treeningu iseloom pikka aega üksteise järgnevate submaksimaalsete või mõõduka intensiivsusega kontraktsioonide sooritamist ehk selle võime arendamist. Muutused/ vastureaktsioonid lihases suureneb kapillaarvõrgustik, mitokondrite aparaat ja aeroobsete ensüümide aktiivsus, väheneb lihaskiu ümbermõõt. Jõu- ja kiirustreening kohastumisprotsessid suunatud kontraktsioonijõu suurendamisele Kiutüübid valdavalt geneetiliselt determineeritud muutused kiirete (IIA ja IIB) lihaskiudude omavahelises vahekorras
rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka autoregulatoorsetes, humoraalsetes, molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Täiustuvad närviregulatsioon ja KNS arenevad uued koordinatsioonimehhanismid ja 6 täiustuvad vegetatiivfunktsioonid. Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline adaptatsioon, mis soodustab nende mobiliseeritavust ja teeb taastamise kiiremaks. Treeningust põhjustatud südame mõõdukas hüpertroofia seostub
annaabi.ee 
