või seismisliikuvusest treenitu arenemisest) Koormustestide tüübid: · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (tav kõige enam kasutatavam tüüp) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (koormuste vahel väikesed puhkepausid, mil võetakse ka vereproove) · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni (et saada teada, millal saavutatakse submaksimaalne võime; ei saada infot kui kõrgele tõuseb maksimaalne kopsudeventilatsioonimaht/-suurus) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni · Püsiva inetnsiivsusega koormus (nt veloergomeetriline test; koguaeg on töö intensiivsus ühesugune) · Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni · Maksimaalne koormus (nt sportlasel lastakse veloergomeetril vändata nii kiiresti, kui ta suudab olenemata ajalisest pikkusest)
Samuti on see seotud selja, kaela ja õlaprobleemidega. PAINDUVUS. Üldiselt peetakse painduvust tervisele väga oluliseks, eriti vanemas eas. Kere painduvusel on tihe seos kaebustega selja, kaela ja õlapiirkonnas. Eriti on painduvus seotud seljavaludega. Suureks puuduseks on standardiseeritud meetodite puudumine painduvuse määramiseks sõltuvalt east ja soost. KARDIORESPIRATOORNE FITNESS. Kaks tervisega seotud koostisosa on maksimaalne aeroobne võimekus (MHT) ja submaksimaalne töövõime. Kardiorespiratoorne fitness on otseselt seotud tervisega väheneb väsimus, suudetakse kauem teha füüsilist tööd. METABOOLNE FITNESS. Defineeritakse kui ,,adekvaatset hormonaalset aktiivsust, põhiliselt insuliiniga seonduvat", normaalset vere ja kudede süsivesikute ja lipiidide metabolismi optimaalset suhet lipiidide ja süsivesikute oksüdatsiooni vahel. Regulaarne vestupidavustreening mõjutab soodsalt kõiki neid tegureid.
*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, VO2 max (ml/min(kg), MET-id, PWC170
(limiteeritakse kiirust ja tagatakse lihaste maksimaalne koormus kogu amplituudi kestel). Määratakse vastupanu suurus ja sooritamise kiirus. Kiiruse kasvuga väline vastupanu suureneb.) 3. Kuidas määratakse jõuharjutuste sooritamise intensiivsust? Intensiivsust jõuharjutuste sooritamisel väljendatakse: • välise vastupanu suurusega (protsent parimast tulemusest): 1. tsoon: 91–100% – maksimaalne, 2. tsoon: 81–90% – submaksimaalne, 3. tsoon: 71–80% – suur, 4. tsoon: 61–70% – keskmine, 5. tsoon: 51–60% – väike, 6. tsoon: 40–50% – minimaalne, • korduste (tõstete) arvuga seerias, • maksimaalse vastupanuga tõstete arvuga, • treeningutunni tihedusega (seeriate, tõstete arv ajaühikus). • Korduste arv seerias sõltub intensiivsusest: maksimaalse puhul 1–2, submaksimaalse puhul 3–4, suure puhul 5–6 korda jne. 4. Milliseid harjutusi kasutate plahvatusliku jõu arendamiseks
- spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele), - ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine), Aastases treeningus - suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90100 löögile minutis), kasutatav aktsenti- - tahtejõu kontsentratsioon, de asetus: baastreening - soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus (kramplikkuse vältimine). submaksimaalne Aastases treeningus kasutatav treeninguvahendite põhimõtteline järjestus (akt- kiiruslik vastupi- sentide asetus) võiks olla järgmine: davus maksi- baastreening submaksimaalne kiiruslik vastupidavus maksimaalne kiirus- maalne kiiruslik lik vastupidavus maksimaalne kiirus võistlemine. vastupidavus maksimaalne kiirus Kiirusvõimete arendamisel võiks lähtuda järgmistest rusikareeglitest:
annaabi.ee 
